Galerii. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate üleandmise gala

31. jaanuaril anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad eelmise aasta silmapaistvamaile kultuuri- ja sporditegelastele.

Kõigis kaheksas Kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad, kokku 42 preemiat. Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 7000 eurot, elutööpreemia 10 000 ning sihtkapitalide aastapreemiad 1000–4000 eurot.

«Kõik premeeritud väärivad au ja tänu, mis neile osaks sai, tunnustan kõiki laureaate,» ütles Kultuurkapitali nõukogu esimees kultuuriminister Tõnis Lukas. «Kultuurkapital ise on Eesti edulugu, parim näide sellest, et kultuurirahvas tunneb ja teab oma vajadusi ise kõige paremini ja sihtkapitalid teevad otsused tasakaalustatult. Sellepärast ei ole Kultuurkapitali üldiseid põhimõtteid tarvis muuta. Küll aga peame riigina väga tõsiselt mõtlema sellele, kas kusagil on mõni tõke, mis takistab eraraha jõudmist kultuuri juurde. Kultuuriannetuste maksuvabaks muutmine võiks olla sellele valitsusele tõsine arutelukoht ning selle mõttevahetuse plaanin ka avada,» lisas kultuuriminister.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate galaetenduse lavastas Mirko Rajas. Õhtut juhtisid Katariina Tamm ja Risto Vaidla, kaasa tegid veel Kaspar Velberg, Ott Aardam, Anna Kristin Peterson ning EMTA noored muusikud.

Peapreemiad:

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Kris Lemsalu – Eesti silmapaistva ja mõjusa esindamise eest 58. Veneetsia biennaalil ning kaasahaarava, aktuaalse ning rahvusvaheliselt kõneka loomingulise tegevuse eest

Audiovisuaalse kunsti valdkond

Aasta film 2019 – «Tõde ja õigus»

Tanel Toom, Ivo Felt

Helikunsti valdkond

Tõnu Kõrvits – erakordselt rikkaliku ja mitmekülgse loominguaastaga helilooja, kelle (uudis)teosed, sh teos «Sina oled valgus ja hommik», kõlasid paljudes kontserdisaalides nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Rahvakultuuri valdkond

Tiina Tael – Eesti kihelkonnapiiride tähistamise ja maastikupärandi rikastamise eest

Kirjanduse valdkond

Vaapo Vaher – Eesti kirjandusloo uudse läbivalgustamise eest kodukoha-armastusest sündinud mastaapses uurimistöös «Hiiumaa kirjanduse lugu»

Kehakultuuri ja spordi valdkond

Malle Englas – spordivaldkonna taustajõud ja tugiisik

Näitekunsti valdkond

Alissija-Elisabet Jevtjukova, Paavo Piik, Paul Piik, Henrik Kalmet, Aivo Rannik, Marta Pulk – Kinoteatri eksperimendi idee teostuse ja jäädvustamise eest

Arhitektuuri valdkond

Fuensanta Nieto, Enrique Sobejano – Arvo Pärdi Keskus

Elutööpreemiad

Mare Vint – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia – poole sajandi pikkuse isikupäraselt minimalistliku graafikaloomingu eest, mis on tõukunud pildiruumi ideaalse tasakaalu otsinguist ja ümbritsevale ruumilisele kaosele vastandamisest.

Tõnu Kark – audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia – mehele, kelle aastakümnete pikkune viljakas tegevus filmivallas on talle toonud kaasa hüüdnime «Eesti filmi Kark»

Neeme Järvi – helikunsti sihtkapitali elutööpreemia – dirigendile, kelle elutöö on liigutanud mägesid

Paul Bobkov – rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise tegevuse ja panuse eest tantsuvaldkonnas

Helga Nõu – kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia – Eesti kirjanduse 1960. aastate põlvkonna üks kesksemaid autoreid, kes on vääriliselt hoidnud elus meie kirjandust sundpaguluse ajal Rootsis ning seejärel seda silmapaistvalt edendanud ja edendamas taas iseseisval kodumaal

Ervin Liebert – kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia – eluaegne mitmekülgne spordimees, kes on treenerina töötanud 58 aastat

Mari-Liis Küla – näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia – hindamatu panuse eest XX sajandi teise poole eesti lavakujundusse ning stsenograafide järjepideva professionaalse koolituse rajamisse

Leila Pärtelpoeg – arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia – parim asjatundja Eesti ajalooliste interjööride vallas

Sihtkapitalide aastapreemiad

Rahvakultuuri sihtkapital

Vaike Rajaste – rahvakultuuri sihtkapitali rahvatantsu aastapreemia – XX tantsupeo „Minu arm“ idee ja teostuse eest

Peeter Perens – rahvakultuuri sihtkapitali koorimuusika aastapreemia – pikaajalise panuse eest Eesti meestelaulu ning pühendunud töö eest juubelilaulupeo «Minu arm» kunstilise juhina

Juhan-Henrik Uppin – rahvakultuuri sihtkapitali rahvamuusika aastapreemia – rahvamuusikapeo loomingulise juhtimise ning pärimusmuusika väärtustamise ja edendamise eest nii ees- kui tagalaval

Urmas Veersalu – rahvakultuuri sihtkapitali käsitöö aastapreemia – rookroonide traditsiooni hoidmise ja maailma suurima rookrooni valmistamise eest

Rait Avestik – rahvakultuuri sihtkapitali harrastusteatri aastapreemia – pikaajalise harrastusteatri analüüsimise ja jäädvustamise eest suulises, kirjalikus ning fotograafilises vormis

Tartu Ülikooli muuseum – rahvakultuuri sihtkapitali muuseumi aastapreemia – kõrgetasemelise museoloogilise töö eest Rahvusülikool 100 raames uue püsinäituse «Minu elu ülikool» ja aastanäituse «Ideaalide Eesti» väljatöötamisel

Eesti Folkloorinõukogu – rahvakultuuri sihtkapitali koostöö ja kultuurikorralduse aastapreemia – pärimuspeo Baltica korraldamise eest

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital

Merike Estna – viljakas ringirändamine kaasaegse maalikunsti radadel – võttes kasutusele erinevaid materjale (unustamata lõuendit) ja performatiivseid elemente, loob kunstnik mitmesuguseid ruumikogemusi ning koosolemise rituaale

Sigrid Viir – äratuntava ja originaalse käekirjaga kunstnik, kelle tööde sisu on ühiskondlikult samavõrd päevakajaline kui nende vorm kunstiliselt aktuaalne. 2019. aastal leidis see taas tõestust Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis toimunud suurejoonelisel isiknäitusel «Võltspuhkaja»

Krista Leesi – väga omanäoline tekstiilidisainer ja -kunstnik, kes oma kontseptuaalse ja teravmeelse unikaalloomingu ja praktiliste väikeseeriatega laiendab jätkuvalt eesti tekstiilimaastikku

Edith Karlson – tema teoseid iseloomustab psühholoogiline pingestatus ja lembus sürreaalse vormilahenduse järele – esinemine 2019. aastal silmapaistvate installatsioonide ja objektidega näitustel «Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse» ja «Sisse, sisse uks on lahti»

Mihkel Ilus – maalimeediumi uuringud, mis läbi mitme näituse on võtnud selle algelementideks lahti ning loonud nende baasil mastaapseid ruumikogemusi

Tiina Sarapu – julge nägemusega klaasikunstnik, kelle installatsioonides ja skulptuurides on klaasi roll olla pigem selge korrastatud ruum või tühjus, mitte ainult materjal

Killu Sukmit, Minna Hint – selge sõnumiga artist-run-space Kraam, mis sidus oma tegevuses kunsti ja aktivismi strateegiaid

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital

Erik Põllumaa – aasta filmioperaator – filmide eest «Jeesus juhatab sind kiirteele», «Skandinaavia vaikus» ja «Marju Lepajõe. Päevade sõnad»

Vallo Toomla, Kaie-Ene Rääk – aasta dokumentaalfilm – «Marju Lepajõe. Päevade sõnad»

Priit Tender – aasta animafilm – «Orpheus»

Miguel Llansó Pinilla – aasta julge eksperimentaalfilm – «Jeesus juhatab sind kiirteele»

Priit Võigemast – parima meesnäitleja preemia – rolli eest filmis «Tõde ja õigus»

Ester Kuntu – parima naisnäitleja preemia – rollide eest filmides «Tõde ja õigus» ning «Johannes Pääsukese tõeline elu»

Anu-Laura Tuttelberg – parim kunstnikutöö – filmis «Talv vihmametsas»

Vladimir Loginov, Maksim Golomidov – dokumentaalfilmi eripreemia – hea sotsiaalse tunnetuse eest – «Prazdnik»

Oskar Lehemaa – lühifilmi eripreemia – õudusfilm «Karv»

Marta Pulk – noore filmitegija preemia – filmide eest «Aasta täis draamat» ja «Kodumaa karjed»

Mart Kessel-Otsa – taustajõu preemia 2019 – helimees, kelle osalus filmis peab otsekui märkamatuks jääma, kuid kelle panuse puudumist me kohe märkaks

Jaan Riis – missioonipreemia 2019 – pikaajalise ja järjekindla loodusfoto edendamise eest, mis on õpetanud meid läbi fotoobjektiivi märkama maailma enese ümber ja iseend selles maailmas

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles