Raamatukoguhoidja: riik paneb meie raha riiulitele seisma

Enim loetud raamatud Viljandi raamatukogus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Järvamaa Türi raamatukogu juhi Esta Saksa arvates tähendab kultuuriministeeriumi koostatud nn kohustusliku kirjanduse nimikiri sisuliselt maksumaksja raha riiulitele seisma panemist.

«Asi pole ju selles, et me ei taha neid (riigi poolt soovitatud teoseid – toim) osta, aga maal on vanad inimesed ja nad ei loe kõike. Need raamatud jäävad lihtsalt seisma,» tõdes Türi raamatukogu juhataja Esta Saksa kultuuriministeeriumi koostatud nn kohustusliku kirjanduse nimekirjast rääkides. Ta lisas, et ka suuremates raamatukogudes laenutatakse näiteks näidendeid ja luuleraamatuid vaid paar korda aastas.

«Kui nii võtta, siis see on meie, maksumaksja raha, sest ega riigil ei ole endal raha. Samas see raha seisab ja neid asju, mida loetakse, osta ei saa,» selgitas raamatukogu juht. Ta lisas, et ta ei räägi mitte armastusromaanidest, vaid noorsoo- ja eesti kirjanike romaanidest, millele lugejaid jagub.

Sama olukord tekib Saksa arvates ka kohustuslikus korras tellitud kultuuriväljaannetega. «Loomingut veel loetakse, sest seal on ilukirjandus sees, aga Akadeemia ning Keele ja Kirjanduse jaoks on vastavat lugejat vaja. See ei ole tavalektüür,» tõdes Saksa.

Kohustuslike kultuuriajakirjade asemel eelistavad maainimesed raamatukogu juhi asemel lugeda hoopis Maalehte ja Maakodu, mille tellimiseks aga ei pruugi enam raha jaguda. «Osa ajalehti, nagu Postimees, tuleb vastu ja teeb soodushinna, aga kõike me nii ei saa. Isegi mitte kohalikku maakonnalehte ei saa soodsamalt,» selgitas Saksa.

Raamatukogu juhile tundub, et kuna riik rahastab kultuuriväljaannete väljaandmist, siis nende puhul on tegu riigi ja kultuuriministeeriumi sooviga oma raha tagasi saada ehk raha tõstmisega enda ühest taskust teise.

Kuigi Türi raamatukogusse on kultuuriväljaanded tellitud, siis maal asuvates harukogudes on mõned neist. «Alati saame ju neid kultuuriväljaandeid omavahel jagada, kui soovi on. Nii nagu me raamatuid tõstame ühest raamatukogust teise,» sõnas Saksa.

Saksa sõnul tekib tal küsimus, kas kultuuriministeerium pole kuulnud midagi RVLst (raamatukogude vahelisest laenutusest). Raamatukoguhoidja lisas, et loomulikult peab inimene saama lugeda seda, mida ta soovib, aga on seda siiani ka saanud, sest raamatukogud vahetavad omavahel raamatuid. «Raamat peabki ringlema, las ta siis teeb seda,» rõhutas Saksa.

Kui riik tahab kangesti eesti kirjandust toetada, siis tasuks Saksa sõnul pigem kaaluda otsetoetuste andmist kirjanikele. Aga see raha peaks tulema kindlasti väljastpoolt raamatukogude rahastamise süsteemi. Seda, et riik ostaks ära teatud koguse tiraažist ja selle raamatukogudele laiali jagaks, Saksa heaks plaaniks ei pea, sest siis ähvardab raamatukogusid ruumikitsikus. «Hea küll, las raamat seisab 10 aastat ja ootab lugejat, nagu Lang ütles, aga kus me neid hoiame?» küsis Saksa retooriliselt ja lisas, et 10 aasta jooksul pannakse väike raamatukogu hoopis kinni.

Türi linnas on raamatukogulugejaid 2400 ning suurem enamik neist on vanemad inimesed. «Nüüd hakkasid noored just lugema noorsooromaane, kui seda nüüd jälle ära ei nullita,» muretseb raamatukoguhoidja ja selgitas, et noorte lemmikud ei ole ju kõik eesti autorite looming.
 

Loetelu, milliseid raamatuid ja ajakirju peavad raamatukogud soetama:

1. Kultuuriajakirjad raamatukogudesse
SA Kultuurileht väljaanded: Akadeemia; Keel ja Kirjandus; Kunst.ee; Looming; Loomingu Raamatukogu – LR; Muusika; Õpetajate Leht; Sirp; Täheke; Teater.Muusika.Kino.; Vikerkaar

2. Hinnatud raamatud raamatukogudesse
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad ja nominendid (nominente igas kategoorias 5-6).

Kategooriad:
Ilukirjanduslik proosa
Luule
Laste- ja noorsookirjandus
Esseistika
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Vabaauhind

Riigi kultuuriaastapreemia saanud raamatud

3. Auhinnatud raamatutest valida järgmiste auhindade laureaadid:
Balti Assamblee kirjandusauhind
Euroopa Kirjandusauhind (kas Eesti autor või tõlked)
Põlvepikuraamatu laureaadid
Paabeli Torni auhind
Aasta Rosin
Nukitsa auhind
Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev lastekirjanduse ja noorsooromaanivõistluse auhinnatud tööd.
Konkursi «25 kaunimat raamatut + 5 kaunimat lasteraamatut» auhinnatud tööd

4. Kultuurkapitali toetatavad kultuuriajakirjad: (näiteks)
Hea Laps
Tallinn
Võšgorod
Tuna
Värske Rõhk
Tegelikkuse KesKus
Ajakiri Raamatukogu

5. Valik kultuuriministeeriumi programmidest (sh kultuuriruumid) toetust saanud trükiseid

6. Valik Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitusi
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital soovitab juba raamatut toetades osta need ka rahvaraamatukogudesse. Nii saavad kirjastused planeerida tiraaže, hind tuleb odavam ja raamat ei saa otsa, enne kui raamatukogud need avastavad.

7. Valik teoseid sarjast «Eesti Mõttelugu»

8. Valik teoseid sarjast «Avatud Eesti Raamat»