/nginx/o/2011/09/01/729646t1h9656.jpg)
Postimees avaldab 2009. ja 2010. aasta kultuurkapitali kirjanduspreemia nominentide nimekirja. Just kultuurkapitali kirjanduspreemiate kandidaate peaksid Eesti raamatukogud hakkama riigi raha eest ostma.
Näidisnimekiri raamatutest, mida raamatukogud peavad ostma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. ja 2010. aastal kandideerisid kultuurkapitali ilukirjanduse auhinnale Jan Kausi «Hetk», Kalev Kesküla «Elu sumedusest», Armin Kõomägi «Pagejad», Tõnu Õnnepalu «Paradiis», Mehis Heinsaare «Ebatavaline ja ähvardav loodus», Maarja Kangro «Ahvid ja solidaarsus», Viivi Luik «Varjuteater», Aino Perviku «Matlena teekond», Lauri Sommeri «Kolm yksiklast».
Lastekirjanduses valiti aastaauhinnale kandideerima Kadri Hinrikuse «Kui emad olid väikesed», Kristiina Kassi «Peeter ja mina», Mika Keräneni «Peidetud hõbedane aardelaegas», Andrus Kivirähki «Kaka ja kevad», Aino Perviku «Ühes väikses veidras linnas» ja Maarja Unduski «Päkapikk Ingo», Kärt Hellerma «Õrnad kõrvad», Kaspar Jancis «Seiklus Salamandril», Kristiina Kassi «Nõianeiu Nöbinina», Piret Raua «Tobias ja teine B», Piret Veigel «Rikas ja Säde, aiasõbrad» ja Peeter Volkonski «Karukell ja kellakaru».
Luule auhinnale pretendeerisid Mehis Heinsaare «Sügaval elu hämaras», Mart Kanguri «Kuldne põli», Andrus Kasemaa «Lagunemine», Hasso Krulli «Neli korda neli», Triin Soometsa «Varjatud ained» ja Tõnu Õnnepalu «Kevad ja suvi ja», Jaak Jõerüüdi «Armastuse laiad, kõrged hooned», Maarja Kangro «Kunstiteadlase jõulupuu», Indrek Koff «Eestluse elujõust», Ene Mihkelsoni «Torn», Carolina Pihelgase «Metsas algavad hääled» ja Mats Traadi «Tule rüütamine».