Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Raamatukogud said käsud kätte

Akadeemia erinumber FOTO: Pm

Vaatamata kärarikkale vastuseisule said rahvaraamatukogud kultuuriministeeriumilt kohustusliku väärtkirjanduse ostunimekirja, minister Rein Lang otsust radikaalseks ei pea.



Eile saatis kultuuriministeerium välja teate, et Eesti autorite auhinnatud teosed jõuavad senisest enam raamatukogudesse. Ilusa lause taga on ministeeriumi otsus kohustada rahvaraamatukogusid riigi poolt teavikute ostmiseks eraldatud summast poole kulutama kindlaks määratud raamatute soetamiseks.

Uuest aastast kehtima hakanud muutusega soovitakse tagada, et rahvuskultuuri seisukohast olulised raamatud oleksid rahvaraamatukogudes kättesaadavad.

Langi sõnul kulub raamatukogudele eraldatud summast, milleks on ligi 1,678 miljonit eurot, umbes 400 000 eurot kohustuslikku nimekirja kuuluvate teoste-ajakirjade ostmiseks. Ülejäänuid sihtotstarbeliselt kasutamiseks mõeldud raha eest ostetavaid raamatuid saavad raamatukogud valida nimekirjast, kuhu kuuluvad nii kultuurkapitali kirjanduspreemia nominatsioonini jõudnud, «Avatud Eesti raamatu» kui ka «Eesti mõtteloo» sarjas ilmunud teosed.

Massostmist ei suruta peale

Millised raamatud peab üks või teine raamatukogu ostma, määravad kindlaks maakonnaraamatukogude ja ministeeriumi vahel sõlmitavad lepingud. Viimane on lubanud arvestada raamatukogude teeninduspiirkonna suurust, samuti sihtgruppe. Näiteks kooliga ühes hoones asuv raamatukogu peaks auhinnatud raamatute hulgast soetama rohkem lasteraamatuid.

Kui kõik rahvaraamatukogud sooviksid oma riiulitele kõiki väärtkirjanduse nimekirjas olevaid teoseid, peaks riik raamatute ostuks eraldama 3,5 miljonit eurot. Seda raha pole ja pealegi ei pea kultuuriminister Lang massostmist mõistlikuks. «Omavalitsused ja vajadused on erinevad,» tõdeb ta.

«Asi pole ju selles, et me ei taha neid (riigi soovitatud teoseid – toim) osta, aga maal on vanad inimesed ja nad ei loe kõike. Need raamatud jäävad lihtsalt seisma,» nendib Järvamaa Türi raamatukogu juhataja Esta Saksa ministeeriumi koostatud väärtkirjanduse nimekirjast rääkides.

Samas polnud eile veel teada, milliseid raamatuid lisaks kõikidele SA Kultuurileht ja kultuurkapitali toel väljaantavatele kultuuriajakirjadele peab 2400 lugejaga Türi raamatukogu oma kogusse kohustuslikus korras ostma.

Arvamusega, et väärtkirjandus jääb riiulisse tolmuma, on viimastel kuudel esinenud paljud raamatukogutöötajad. Enne uuenduse läbiviimist kultuuriministeerium ühtegi uuringut ei tellinud. Lang nõustub kultuuritarbimise uuringute vajalikkusega, veel enam: tänavu on esmakordselt ministeeriumi eelarves uuringuteks ette nähtud ka vastav summa.

«Ma ei nimeta seda radikaal­seks käiguks. See oleks pidanud olema niimoodi juba aastaid. Küsimus on selles, miks see nii pole olnud,» ütleb minister.

«Me ei ole võimelised analüüsima kõiki sotsiaalseid protsesse kõigis omavalitsustes, aga see on tõsine signaal, kui hakatakse ütlema, et eesti kirjandust niikuinii keegi ei loe ja sellepärast me seda ei osta,» lisab ta.

Mitu raamatukogu kokku

Lang tunnistab, et tal on võimatu sellisest mõtlemisest aru saada. Ent kui raamatukogudel on vajadus osta oma lugejate tarvis n-ö öökapiraamatuid, siis tuleb bibliotekaaridel tema arvates minna omavalitsusse raha küsima. «Sest tegemist on kohalike omavalitsusasutustega,» põhjendab ta.

«Kui tahetakse raha, siis see jagamine käib lepinguliste kohustuste kaudu. Ministeeriumil pole kavas mingit õigusakti vastu võtta või käskkirja kinnitada, et peate ostma selle või teise raamatu. Anname võimaluse valida ja see valik on üsna suur,» selgitab minister.

Jaanuaris on kavas kultuuriministeeriumi ja haridusministeeriumi kõrgete ametnike kohtumine. Seal plaanib Lang võtta jutuks haridusministeeriumi haldusalas olevate kooliraamatukogude olukorra, sest tema sõnul on kooliraamatukogude olukord kohati isegi hullem kui rahvaraamatukogude oma.

«Kool on omavalitsuse asutus. Aga riigi seisukohast tundub mulle, et kui omavalitsuse raamatukogu kõrval asub kooliraamatukogu ja kuna raha on vähe, siis suudetakse mõlemat päevas kaks tundi lahti hoida,» räägib ta. «Aga kui need ühendada, siis ehk oleks raamatukogu avatud neli tundi? Ehk võiks seda kohalikul tasandil arutada?»

Kohustuslik ja valikuline
Kohustuslik nimekiri

•    Kultuuriajakirjad. SA Kultuurileht väljaanded: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Õpetajate Leht, Sirp, Täheke, Teater.Muusika.Kino, Vikerkaar.
•    Hinnatud raamatud. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad ja nominendid (igas kategoorias viis-kuus). Kultuurkapitali kirjanduspreemia kategooriad on ilukirjanduslik proosa, luule, laste- ja noorsookirjandus, esseistika, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde ning vabaauhind.
•    Riigi kultuuriaastapreemia saanud raamatud.

Valiknimekiri
•    Auhinnatud raamatutest võib valida järgmiste auhindade laureaadid: Balti Assamblee kirjandusauhind, Euroopa Kirjandusauhind (eesti autor või tõlked), Põlvepikuraamatu laureaadid, Paabeli Torni auhind, Aasta Rosin, Nukitsa auhind, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev lastekirjanduse ja noorsooromaanivõistluse auhinnatud tööd. Konkursi «25 kaunimat raamatut + 5 kaunimat lasteraamatut» auhinnatud tööd.
•    Kultuurkapitali toetatavad kultuuriajakirjad: Hea Laps, Tallinn, Võšgorod, Tuna, Värske Rõhk, Tegelikkuse KesKus, ajakiri Raamatukogu.
•    Valik kultuuriministeeriumi programmidest (sh kultuuriruumid) toetust saanud trükiseid.
•    Valik kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitusi. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital soovitab juba raamatut toetades osta need ka rahvaraamatukogudesse. Nii saavad kirjastused planeerida tiraaže ja hind tuleb odavam.
•    Valik teoseid sarjast «Eesti mõttelugu».
•    Valik teoseid sarjast «Avatud Eesti raamat».

•    Raamatukogu, mille teenindatavate arv on kuni 150, on kohustatud tellima oma vabal valikul vähemalt kolm kultuuriajakirja, valiku kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali premeeritud teostest ja auhinnatud lastekirjandusest. Suuremad, enam kui 500 elanikku teenindavad raamatukogud peavad tellima kõiki kultuurajakirju ning raamatutest ostma kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaga ja riigi kirjanduspreemiaga pärjatud teoseid ning valiku teistest auhinnatud teostest.
Allikas: kultuuriministeerium

Tagasi üles
Back