Millised võimalused on töötul loovisikul saada riigilt toetust?

Hillar Sein Foto: Marko Saarm

Vabakutselised loovisikud, kes koroonakriisi tõttu on kaotanud sissetuleku, saavad taotleda toetust loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel, riik tagab neile miinimumpalga ja haigekassa kindlustuse kuueks kuuks.

«2020. aastal on loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ligi 1,45 miljonit eurot,» ütleb Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein ja lisab, et antud meetmesse küsitakse riigieelarvest raha juurde. 

Eelmisel aastal maksid loomeliidud vabakutselise loovisiku toetust sadakonnale loovisikule, kellele lisandus ka mitteliikmeid, kes antud toetust said. 2019. aastal oli tunnustatud loomeliitudes loovisikuid kokku 5640 ning käesoleval aastal on nimekirja lisandunud 163 loovisikut, seega kuulub loomeliitudesse 5803 inimest. 

Postimees uuris kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerilt Hillar Seinalt täpsemalt, kes ja mis tingimustel seda toetust saab küsida.

Hillar Sein, kellele on mõeldud loovisikute ja loomeliitude seaduse raames makstav vabakutselise loovisiku toetus?

Toetus on mõeldud vabakutselisele loovisikule, kes on loovisikute ja loomeliitude seaduse järgi autor või esitaja, kelle peamine elatusallikas on professionaalne loometegevus arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, disaini, etenduskunsti, helikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti või stenograafia loomealal ja kes ei tööta töölepingu või muu sarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel.

Vabakutselise loovisiku loometoetust saab isik, kes vastab järgmistele tunnustele:

• on vanuses 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani;
• ei ole saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul;
• ei õpi õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes;
• ei teeni kaitseväes ega asendusteenistuses;
• ei saa riiklikku pensioni ega välisriigi poolt makstavat pensioni;
• ei saa vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel;
• ei saa töövõimetoetust rohkem kui pool loometoetuse suurusest.

Vabakutselisel loovisikul, kes ei kuulu ühtegi tunnustatud loomeliitu, kuid kes vastab loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 lõikes 1 ja §s 16 nimetatud tingimustele ning on kolme viimase aasta jooksul oma loomealal loonud ning tema teoseid on sel ajal avaldatud või üldsusele suunatud autoriõiguse seaduse §de 9 ja 10 tähenduses, on õigus esitada taotlus loometoetuse saamiseks kultuuriministeeriumile. Vorm on leitav kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Kes ja mille alusel seda toetust jagab?

Toetust jagavad 17 tunnustatud loomeliitu loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel.

Tunnustatud loomeliitud:

• Eesti Esitajate Liit
• Eesti Kirjanike Liit
• Eesti Kinoliit
• Eesti Kunstnike Liit
• Eesti Lavastuskunstnike Liit
• Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit
• Eesti Näitlejate Liit
• Eesti Heliloojate Liit
• Eesti Interpreetide Liid
• Eesti Arhitektide Liit
• Eesti Sisearhitektide Liit
• Eesti Kujundusgraafikute Liit
• Eesti Balletiliit
• Eesti Disainerite Liit
• Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit
• Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
• Eesti Maastikuarhitektide Liit

Igas tunnustatud loomeliidus (vt nimekiri) on loometoetuste eest vastutav töötaja, nõu võib küsida ka kultuuriministeeriumist.

Kui pikaks ajaks saab raha ja mis summa ulatuses saab üks loovisik toetust?

Vabakutselisele loovisikule iga kuu makstava loometoetuse suuruseks on vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus (1. jaanuarist 2020. on tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. – H.S.)

Vabakutselisel loovisikul on õigus loometoetusele kuus kuud ning loovisiku taotluse alusel võib loomeliit otsustada loometoetuse saamise perioodi pikendada kuue kuu võrra.

Loovisikute ja loomeliitude seaduses on loovisikule makstav toetus fikseeritud. See on loomeliitu kuuluva loovisiku kohta aastas 21,5 protsenti keskmisest kuupalgast.

Toetuse korduvaks taotlemiseks peab eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat.

Milleks see toetus kohustab, mida riik taotlejalt ootab?

Kuna tegemist on sisuliselt töötutoetusega võrreldava ajutise toetusega raskuste ületamiseks, ei ole toetusega seotud tellimusi ega ootusi.

On loomevaldkondi, kus vabakutselised kogevad praeguse kriisiga võrreldavaid tagasilööke ka ajal, mil ülejäänud ühiskonnal lähevad asjad pigem tõusujoones. Riik on selle seadusega loonud neile ühe vajaliku turvavõrgu nagu tavapärases töösuhtes tegutsejate jaoks on olemas töötukassa.

Kas see toetus välistab teised toetused (kulka stipendiumi, ühekordne honorar mõne kirjatöö eest vms)?

Toetus ei välista erialast tegevust ega ka tulu teenimist, kuid tulu ülempiir on pool toetuse suurusest ehk miinimumpalgast kuus (LLS § 16 lõige 3).

Kes ei kvalifitseeru sellele toetusele, aga samas antud uues olukorras võiks ja peaks riigilt abi saama?

Sellele kandideerija ei pea olema loomeliidu liige, vaid peab vastama seaduses nimetatud tingimustele (vt eelpool). Vabakutseline loovisik võib olla ka FIE või näiteks OÜ juhatuse liige, kuid ta ei tohi esitada taotlemisel oma sissetulekute kohta valeandmeid.

2019. aastal jagasid loomeliidud seaduse alusel 100 vabakutselise loovisiku toetust, enim neist kujutava kunsti (36) valdkonda.

Kui rääkida kultuurivaldkonda tabanud koroonakriisist, siis selle tagajärgedega tegeletakse ning praegu on võimatu anda vastuseid, mis oleksid lõplikud ja kõiki rahuldaksid.

Valitsus on otsustanud, et füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiline makse jääb ära, s.t FIE esimese kvartali ettemakse tühistatakse. Vähenenud töötasu hüvitist hakkab pakkuma töötukassa summas 250 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtjatele mõeldud küsimuste aadress on [e-mail].

Millal toimuvad väljamaksed?

Taotleb loovisik ise kas oma loomeliidust või ministeeriumi kaudu vajaduspõhiselt ning väljamaksed toimuvad üks kord kuus nagu teiste võrreldavate abirahade puhul.

Kui palju on selles meetmes raha? On see raha summa seoses koroonakriisiga ka muutunud?

Loovisikute ja loomeliitude seaduses on loovisikule makstav toetus fikseeritud. See on loomeliitu kuuluva loovisiku kohta aastas 21,5 protsenti keskmisest kuupalgast, mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis taotluse esitamisele eelnenud aastal. Summa täpsustub, kui Statistikaamet avalikustab 2019. a keskmise palga.

Sellele kandideerija ei pea olema loomeliidu liige, vaid peab vastama seaduses nimetatud tingimustele.

2020. aasta summa loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks on ligi 1,45 miljonit eurot.

2019. aastal oli loomeliitudes loovisikuid 5640 ning 2020. aastal 5803. Juurde on tulnud 163 loovisikut. Loomeliidud maksid 2019. aastal vabakutselise loovisiku toetust sadakonnale loovisikule, kellele lisandub ka mitteliikmeid, kes toetust said. Eeldame kasvu ja seadusest tulenevalt taotleme raha riigieelarvest juurde.

Kas see meede on piisav koroonakriisis, kus kultuurisektoris on aktiivne piletimüük peaaegu peatunud?

Loomesektor on osa erasektorist, mille väärtusahelaid kriis tervikuna puudutab. Kriisi kestus ei ole teada ning praegu oleks hinnangute andmine spekulatsioon. Vabakutselised loovisikud on kultuurivaldkonna oluline osa, mõnes valdkonnas moodustavad nad enamiku, nende jaoks on olemas meede, mida rakendatakse ja soovitakse võimalusel ajakohastada.

Kui palju on huvi selle toetuse vastu kasvanud?

Praegu on seda vara öelda – kui küsimus puudutab kriisiaja konteksti, kuid mitu loomeliitu on tõesti täheldanud avalduste arvu kasvu.

See meede on olnud kasutusel juba aastast 2005, kellele ja kui palju on seada toetust antud?

2019. aastal jagasid loomeliidud seaduse alusel 100 vabakutselise loovisiku toetust, enim neist kujutava kunsti (36), muusika (26, valdavalt esitajate liit) ja etenduskunstide (25) valdkonnas.