/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
/nginx/o/2019/02/23/11812836t1h50a0.jpg)
Tänavusse esimesse taotlusevooru sai Kultuurkapital 4747 taotlust, millest said positiivse vastuse ligi 2700 taotlust, kokku ligi 4,2 miljoni euro eest.
Nimekiri ⟩ Aasta esimese vooruga jagas kultuurkapital tänavu 4,2 miljonit eurot
20. veebruaril lõppenud 2020. aasta esimesse taotlusvooru laekus Kultuurkapitalile 4747 taotlust, millega taotleti toetusteks ja stipendiumideks kokku 13 033 795 eurot, nendest 13 taotlust saadeti rahastamiseks Kultuurkapitali nõukogule kokku summas 609 805 eurot. Taotlustest rahuldati 2649 ning Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalid, toetusprogrammid ja maakondlikud ekspertgrupid jagasid taotluste alusel toetusteks kokku 4 190 256 eurot. Lisaks algatati toetusi, stipendiume ja preemiaid kokku summas 109 820 eurot ning makstakse välja 235 regulaarset elutöötoetust summas 198 430 eurot.
Siit andmbebaasist saab otsida kõiki 2020. aasta esimesest voorust raha saanud taotlejaid. Tuleb aga meeles pidada, et selles tabelis ei kajastu loobumised, mis on kultuurkapitalile juba teada. Loobumise põhjuseks võib olla asjaolu, et koroonapandeemia tõttu on paljud sündmused nii Eestis kui ka maailmas ära jäänud.
«Alates tänasest ilmuvad Kultuurkapitali taotluste vastused Postimehe veebis. Kultuurkapital toetab kultuuri ja sporti aastas 30 miljoni euroga kaheksas valdkonnas (näitekunst, helikunst, sport, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, arhitektuur, kirjandus ja kujutav ning rakenduskunst), 15 maakonnas ning kolme tõlkeprogrammi aga ka Balti kultuurifondi kaudu,» ütles Kultuurkapitali juht Kertu Saks. Taotlusvoore on neli ja tähtajad 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november. Igal aastal laekub Kultuurkapitalile ligi 16 000 taotlust. Neist rahastatakse ligi 11 000ndet.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/12/12805098t1hba0b.jpg)
«Kes ja milleks toetust saavad, huvitab lisaks taotlejatele ka teisi kultuuri- ja spordisõpru ja seepärast on neid nimekirju alati oodatud ning avaldatud. Postimehe nimekirjas on kõik toetused ja saab ülevaate lisaks sihtkapitalide otsustele ka Kulka maakondade ning programmide ekspertide otsustest. Tulebki rõhutada, et Kulka rahastusotsuseid ei tee ametnikud, vaid valdkonna professionaalidest eksperdid. Kes teaks paremini valdkonna vajadusi, kui nemad. Selline otsustusskeem tagab Kulka sõltumatuse aga ka otsuste professionaalsuse,» selgitas Saks. «Ja nüüd saabki neli korda aastas Postimehest lugeda, millist uut kultuuri tehakse ja kuidas spordivaldkond areneb ning näeb ka seda, kas naabrimees sai raha või ei.»
Kultuurkapital jagab kultuuri- ja spordivaldkonna projektidele ning loomeinimestele toetusi, stipendiume ja preemiaid Kultuurkapitali nõukogu, kaheksa sihtkapitali, nelja programmi ning 15 maakondliku ekspertgrupi kaudu.