Nukra ilu esindajad Murd ja Tero

Janek Murd ja Erkki Tero annavad roosilise pildi eesti popmuusikast. Foto: Eesti Pops

Astun siis läbi sopa Telliskivi loomelinnakusse, kus asub Eesti Popsi ja ansambli 3 Pead kontor/stuudio. Hubases stuudiokeses keedab Janek Murd kohvi, millest viisakalt keeldun, sest alles ma tööl jõin tassikese ja no lihtsalt ei taha rohkem, tänan. Saabub ka Erkki Tero ja soni peast ära ei võta, ringutab reipalt ja süstib optimismi meie aasta alguse melanhoolsesse vestlusse Janekiga. Saab veel pisut arutletud välismaa muusikute varaste surmade üle ja me jõuame põhjuse juurde.

Selleks on kaks ja pool tundi kestev, kaks CDd hõlmav, 42 pala värsket eesti muusikat ühendav kogumik «Eesti Pops 2». Meenutame, et esimene «Eesti Popsi» kogumik oli poes päris edukas ja sai kriitikutelt kiita ka. See ilmus 2009. aasta lõpus.

Vahepeal on lisandunud «Eesti Popsi» saade Raadio 2s ja samanimeline festival. Kogumik koondab Eesti uut heli absoluutsetest hittidest Ewertist, Eplikust, Mahavokist, Lesliest ja HU?st Hypnoboosteri, Gorõ Lana, Stones & Holesi, Music For Your Plantsini ja loomulikult on kogumikul hetke suurim hip­hop-hitt Oleg Kosjuginilt «Curacao». Kõik see ja tuhat muud, sageli Murdi ja Tero töötluste kujul. Ja säravaimaid praeguseid tähti Tehnoloogiline Päike, ja 3 Pead ise. Täielik monument kohalikule pidulikumale popmuusikale.

Lülitan sisse saja-aastase diktofoni Sanyo Compact Cassette Recorder M-1110C.

Aga hkmm, hakkame siis peale.

Erkki: Hakkame.

Siin on lugusid kahe aasta jagu, tundub, et ei ole kokku klopsitud kogumik, vaid olete see kaks aastat pidevat tööd teinud.

Erkki: Kõige vanem lugu on Id Revilt aastast 2009, mis ei mahtunud esimesele kogumikule, ja sealt algas süstemaatiline töö teise kogumiku kõrval, mingit head asja kuulsime, panime kohe kõrvale.

Janek: 2010. aasta kogumik jäi vahele seetõttu, et vurtsu saime välja lasta ka saates, mida meil 2009. aastal veel ei olnud.  

Erkki: Siis tunduski, et teeme siis juba kahe aasta kogumiku duubel-CD-l.

Kuidas see koostamine käis, viskasite midagi välja pidevalt?

Erkki: Koostasime ühte hunnikut. Huvitavamad tõstsime sellest kõrvale, et sellega võiks tegelda. Esimesed asjad said 2010. aasta algul kokku lepitud artistidega, et saatke meile faile.

Janek: Ei saa öelda, et oleksime kaks aastat puhtalt tööd teinud sellega, eelmise aasta lõpus oli siiski kolmekuine lõpuspurt.

Erkki: Ja siis otsustasime ka, mis jääb joone alla.

Mis jäi?

Janek: Väljasõit Rohelisse jäi üle. Maria Minerva. Ajukaja.

Erkki: Igasuguseid tehnoasju. Antonina.

Siuksed nimed jätate välja siis.

Janek: Nimed nimedeks. Võtsime väga loo baasil. Jätsime staatuse või skenes paiknemise välja.

Erkki: Mõte oli tervikus, kooskõlas.

Janek: Meie kogumike puhul ei ole nii, et helistame mingile artistile ja ütleme, et saada mõni lugu, vaid meil on konkreetne nägemus, mis lugu me saada tahame. Lugu peab istuma meie maailma. Lõpuks aga osad jäid lihtsalt sellepärast välja, et maht oli täis ja meil oli olemasolevatega juba kokku lepitud. See ei ole mingi digikogumik, kus sa võid pumbata nii palju kui tahad, siin on triip ees ja ongi täis.

Oli tungi artistide poolelt ka või?

Janek: Otseselt mitte, kuigi paljudel oli siiralt hea meel, et nad siia said, eriti noorematel inimestel. Kutsuti kogumikule! Ajukaja variant oli jälle risti vastupidine, Raul Saaremets ei suutnud saata lugu, meie käisime küll peale, aga võib-olla siis ei inspireerinud meie valik tema loomingust teda.

Aga sõel oli iganädalane «Eesti Popsi» saade, kust kõik plaadi lood on läbi käinud ja osa neist töötavad ka ajastu märgina, mida me kindlalt tahtsime kogumikule.

Erkki: Ei saa öelda, et artistid tajuksid «Eesti Popsi» kogumikku eriliselt ägeda väljundina, igal bändil on mõttes ainult oma materjaliga tegelemine, selle väljaandmine, nii võivad igasugused kogumikud tunduda täiesti kolmanda- või neljandajärgulised. Meie jaoks on aga mõte just selles, et meie arust ei ilmu ülihäid eesti muusika kogumikke. Mis ütleksid natuke ka oma aja kohta.

See on nagu eesti kaasaegse muusika visiitkaart.

Erkki: Kindlasti. Selle üle saab vaielda, et mõttetu kogumik, kuna siin ei ole Maria Minervat. Aga me lähtusime ikkagi sellest, mis tervikuga sobib.

Jätame klassika hetkel välja, aga kõik muu on ju esindatud: folgist raskerokini, igasugusest elektroonikast räpini ja kõik indipopi variandid ja...

Janek: Ta päris totaalselt seinast seina ikkagi ei ole, esimesel kogumikul oli seda karmimat poolt isegi rohkem. Selle kogumikuga me tõmbasime seda otsa natuke siiapoole, et oleks ühtlasem.

Hämmastab see, et kuigi ampluaa on lai, tundub see nagu üks album.

Janek: Siin on ka vastus sellele, miks jäid välja mõned nimed, kes peaks juba kas või kommertseesmärkidel siin peal olema. Me lasime kõik läbi oma filtri. Kui ikka lugu ei kõnetanud meid või ei haakunud...

See on nagu teie teos ikkagi.

Janek: Me ei saa kellegi lugude autoriõigusi endale võtta, aga kunstilised kujundajad ja sidujad me oleme küll.

Erkki: Need lood kõlavad isegi meeleolult sarnastena, mingi üks fluid on. Et üldse oleks CDsid mõtet veel välja anda, peavad need olema tervikud, et sa ei piki sealt mingeid lugusid välja, seda võib teha internetis.

Janek: Tänapäeval on jah see DJ-lähenemine, et otsitakse üksikud lood välja, aga vahe on sama nagu raamatuga, kas sa loed terve raamatu läbi või ainult mõne peatüki.

Erkki: Ja me loodame, et meie kogumik, kuna see jookseb ühtlase flow’ga, töötab ka nii, et kui tuntud nimed tõmbavad tähelepanu, siis nende vahel hakkavad inimestele meeldima ka nimed, kellest nad enne mitte midagi ei teadnud.

Janek: Ja kedagi me seetõttu välja ka ei jätnud, et ei ole piisavalt indi või piisavalt andergraund, et on liiga kuulus nimi.

Erkki: Pigem tahame mein­striimmaailma rohkem sisse tuua ja kokku viia selle maailmaga, kas või remiksimise kaudu.

Paljudele lugudele oletegi oma šniti andnud.

Janek: Me oleme lähtunud põhimõttest kus viga näed laita, seal tule ja aita, aga me ei tee indipopi loost drum’n’bass’i. HU? «UFO jaanitulel» on vast kõige rohkem muudetud. Pigem aga oleme lähenenud nii, et tõmbame mingi asja maha ja paneme midagi asemele, et lugu veel paremini töötaks, aga need on suhteliselt originaalitruud. Ja siin on ka lugusid, mida ei ole mitte kuskil. Näiteks see, mis siin on Epliku loona kirjas, see on Epliku lugu, aga Lenna plaadi pealt, aga meie plaadil on laul ära võetud, Erkki laulis taustvokaali ainult.

Erkki: Aga töötlused austavad artiste ja on delikaatsed.

Janek: Paratamatult on aga meie pitser peal, näiteks Mahavoki lugu läheb nii meie konteksti meie variandis.

Erkki: On ka selliseid lugusid, mis on ilmunud artistide sellistel albumitel, mis on täiesti ära kadunud, tähelepanuta jäänud. Aga seal on mingi üks hea pala peal. Näiteks Tallinn Daggers, Bonzo.

Janek: Samas meie kogumik on ka teejuht artistide plaatidele, et kui see üks lugu siin meeldib, siis äkki meeldib kogu tema album. Me promome eesti muusikat edasi, inimestele tuuakse pakett kätte, me tahame olla natuke ka abimehed.

Te võiksite oma kogumikku müüa turistiärides merevaigu kõrval või peal. Suveniir Eestist.

Erkki: See sobiks välismaale meid esindama küll. Näiteks kui mina läheks kas või Riiga, mul oleks jube hea meel, kui ma saaks läti muusikast sellise kogumiku.

Janek: Jah, me ei arva tagasihoidlikult, et oli kah, või tuli kah, vaid me ikkagi tegime head tööd.

Erkki: Üks tähtis asi on veel see, et me panime need lood ühtlaselt kõlama, kõik on üle masterdatud ja originaalfailidest võetud, ainult Mari Pokinen on otse plaadilt.

Te olete vist päris sellised viimistlejad mehed. Teie ansambli 3 Pead albumit ootame ka ammu juba.

Janek: Jah. Oma materjalist rääkides: hiljuti suutsime kaks-kolm lugu aastas teha. Aga me oleme palju operatiivsemateks muutunud. Ja tegelikult me oleme 3 Pea albumit paralleelselt teinud. Aga praegu oli valida, kas teha «Eesti Pops» valmis.

Kogu see plaadi kujundus ja teie töö üldse jätab helge ja optimistliku mulje.

Janek: Mingit ängi küll ei ole plaanis pakkuda.

Erkki: Kui eesti muusikast tervikuna rääkida, siis ei ole see pilt nii helge midagi. Paras rabelemine käib, kõigil on pea üsna laiali otsas. Aga roosiline moment on see, mis aastateks meelde jääb, ja seda me tahame pakkuda.

Janek: Muusikaliselt ei ole meie kogumikul ka mingit aju kokku keeramist ega surutist. Selles mõttes Tõnis Kahule see plaat ilmselt ei meeldi. Liiga positiivne, liiga puhas.

Erkki: Mulle on just ette heidetud, et liiga diip. Sügav kuulamine.

Janek: No muidugi ta ei ole mingi «Shiny Happy People», et koolinoored kuulavad ja pidu käib. Sügavus käib asja juurde. Sama sügavus on heades filmides või raamatutes.

Erkki: Kindlasti on see ka nukker ilu. Aga see on ülimalt meile omane. See on see asi, mida me esindame.

Janek: Pigem on jah raviva toimega kui haigeks tegeva toimega valik.

Aitäh tableti eest!

Loe ka nädala plaadi arvustust laupäevase AK plaadiküljelt.