Eelmisel aastal ilmus võõrkeeltes 15 eesti kirjandusteose tõlget, millest pea pooled olid lasteraamatud. Kõige enam tõlgiti Andrus Kivirähki lasteraamatuid.
Eesti kirjandusest tõlgiti mullu enim lasteraamatuid
16. jaanuar 2009, 14:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu keelde tõlgiti mullu kaks Aino Perviku Paula sarja raamatut, aga ka Edgar Valteri «Pokuraamat», teatati Eesti Kirjanduse Teabekeskusest Postimees.ee'le.
Soome lapsed said tänu tõlkele tuttavaks Andrus Kivirähki Leiutajateküla Lotte seiklustega. Tema «Sirli, Siim ja saladused» ning «Kaelkirjak» aga tõlgiti vene keelde. Vene keeles ilmus ka eesti lastekirjanduse üks tuntumaid raamatuid, Eno Raua «Naksitrallid».
«See pole alati nii, aastad on olnud erinevad, praegu on näiteks moodi läinud paksud ajaloolised romaanid,» ütles Kerti Tergem kirjanduse teabekeskusest. Eks õhemaid lasteraamatuid ole kergem ka tõlkida ja lihtsam välja anda, lisas ta.
Praegu on teabekeskuse andmetel tõlkimisel kõige rohkem Anton Hansen Tammsaare, Mati Undi ja Kristiina Ehini loomingut.
«Prantslased tõlgivad ära terve «Tõe ja õiguse», esimene osa on juba ilmunud, ja inglasedki võtavad pea sama suurelt ette, neilgi ilmub paar tõlget,» rääkis Tergem. Tänavu peaks ilmuma neli Kristiina Ehini luulekogu ja paar Mati Undi teose tõlget.
Lisaks lasteraamatutele ilmus eelmisel aastal hollandi keeles Jaan Krossi «Paigallend» ja hollandikeelses I maailmasõja luule antoloogias olid sees Marie Underi, Johannes Barbaruse ja Gustav Suitsu luuletused.
Inglise ja jaapani keelde pandi ümber Andres Ehini haikud, ungari keeles ilmus Arvo Valtoni luulekogu.
Romaanidest tõlgiti inglise keelde Mati Undi «Doonori meelespea», mari keeles ilmus Viivi Luige «Seitsmes rahukevad» ja saksa keeles Eva Pargi «Lõks lõpmatusse».