Välisministeerium ostis Göteborgi eestlastelt maali

Fragment portaalist Eesti Elu, kus kajastati Eerik Haameri maali müüki.

FOTO: Eesti Elu

Välisministeerium ostis Rootsis asuvalt Göteborgi Eesti Majalt väliseesti kunstniku Eerik Haameri õlimaali «Kaardimängijad» (135x175 cm) 12 000 euro eest.

«Ostsime maali KUMU soovitusel ja muuseumiga on sõlmitud ka deponeerimisleping ning KUMU hakkab eksponeerima maali oma püsikollektsioonis,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Marian Sudakov.


Göteborgi Eesti maja otsustas Haameri maalile uue omaniku leida seetõttu, et 2003. aastal müüdi Göteborgi Eesti maja Drottninggatanil, misjärel koliti palju väiksemale üüripinnale Munkebäckstorgetile. Uues asukohas oli varasemast palju vähem ruumi ka Eesti majale kuuluva kunsti eksponeerimiseks.

2009. aastal sai Eesti maja uue juhatuse, kes hakkas aktiivselt tegelema ka kunstikogu tulevikku puututavate küsimustega. Kuna kunstikogu koosneb erinevatest Rootsi eestlaste teostest ja on alati avalikkusele vaatamiseks väljas olnud, siis soovis juhatus, et ka Haameri maal «Kaardimängijad» oleks jätkuvalt Eesti avalikus ruumis nähtav.

«Seetõttu võttis Göteborgi Eesti maja 2009. aastal maali müügisooviga seoses ühendust mitme Eesti muuseumiga, sealhulgas ka KUMUga,» rääkis pressiesindaja. KUMU edastas ostusoovituse välisministeeriumile. 2011. aastal algasid Göteborgi Eesti maja ja välisministeeriumi vahelised läbirääkimised ja alates detsembrist 2011 kuulub Haameri maal Eesti Vabariigi riigivarade nimekirja.

Kunstnik Erik Haamer elas alates 1940-ndate aastate lõpust oma elu kuni surmani 1994 peamiselt Göteborgis, kirjutab Hain Rebas portaalis Eesti Elu. Kui loodi 1960-ndatel aastatel Göteborgis Eesti Maja, ja rahvas ostis selle ettevõtliku teo toetuseks aktsiaid, siis tegi Haamer omamoodi žesti. Selle asemel, et toetada aktsiaostuga á 100 SEK, kinkis ta Eesti Majale ühe oma suure, väga läänerannikulise ja korralikult läbitöötatud õlimaali, 135x175 cm.

Müügist saadud 12 000 eurot läheb Rebase sõnul Göteborgi Eesti Maja tuleviku kindlustamiseks. «Viimase kahe aasta jooksul on juhatus langetanud ning läbiviinud majanduslikke otsuseid, mis loodetavalt pikaajaliselt kindlustavad Göteborgi ning muu kandi eestlastele võimalust, et oleks ruume, kus koguneda ning vahetada muljeid,» kirjutab Rebas.
 

Tagasi üles