Selgusid muuseumide aastaauhindade laureaadid

Ajaloomuuseumi ekspositsiooni moodustavad õhulised stendid ja vitriinid ning puuteekraanid, mis eksponaatide kohta põhjalikku lisainfot annavad. Foto: Raigo Pajula

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas täna pidulikul auhinnatseremoonial Kumus välja Eesti muuseumide aastaauhindade 2011. aasta konkursi laureaadid, kelle valisid välja kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu teemakomisjonid.

Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul esitati aastaauhindadele seekord kokku 62 kandidaati, millest komisjonid valisid aasta lõpul välja 30 nominenti, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

«Kõik teemakomisjonid töötasid üksteisest sõltumatult, mistõttu oli suurtel ja terviklikult hästi läbimõeldud projektidel võimalus eri aspektidega esile tõusta korraga mitmes auhinnakategoorias,» selgitas Reismaa.

Näitusi hinnanud komisjoni esimees Kersti Tiik Eesti Kunstimuuseumist tunnustas muuseumide kasvavat julgust erineda oma näituste sisulise kontseptsiooni väljatöötamisel ja elluviimisel.

Tänavused preemiad jagati järgmiselt:

Aasta koguhoidja 2011 on Vaike Reemann Eesti Rahva Muuseumist, kes pälvis tunnustuse Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu veebipõhise andmebaasi (vaibad.erm.ee) eest.

Aasta konservaator 2011 on Hilkka Hiiop Eesti Kunstimuuseumist,  tunnustuse tõi talle näitus «Simson ja Deliila. Itaalia maali lugu» ning multimeediaprojekt Kadrioru kunstimuuseumi näitusel «Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge».

Aasta muinsuskaitsja muuseumist 2011 on Sirje Karis Eesti Ajaloomuuseumist,  tunnustuse pälvis Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone restaureerimisprojekti eest, mis valmis koostöös Eesti Ajaloomuuseumi, KOKO Arhitektid OÜga, Produktsioonigrupp OÜga, ASiga Restor, Tarrest Ehitus OÜga.

Aasta muuseumihariduse edendaja 2011  tiitli pälvis Maarja Kõuts Tallinna Linnamuuseumist, Muuseumi Miia-Milla-Manda muuseumitunni «Väikesed sõpruse sõlmed» eest.

Aasta muuseumirott 2011 auhinna pälvis Eero Heinloo Tartu Linnamuuseumis korraldatud näituse «Poriveski kõrts» eest.

Parima uue või renoveeritud muuseumi või uuendatud püsiekspositsiooni auhinna – Muuseumirott 2011 pälvisid Sirje Karis, Inge Laurik-Teder, Tõnis Liibek, Mariann Raisma Eesti Ajaloomuuseumi püsinäituse «Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu» eest.

Aasta teadusauhinna 2011 trükiste kategoorias said Eesti Ajaloomuuseumi väljaande «Tallinna suurgild ja gildimaja» eest peatoimetaja Tõnis Liibek ning autorid Ivar Leimus, Rein Loodus, Anu Mänd, Marta Männisalu ja Mariann Raisma.

Aasta teadusauhinna 2011 sündmuste kategoorias sai Greta Koppel Eesti Kunstimuuseumist, rahvusvahelise tehnilise kunstiajaloo uurimisprojekti «Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge» eest.

Aasta muuseumiarendaja auhinna ehk Arenduse MuuSa 2011 sai Maie Urbas Sihtasutusest Virumaa Muuseumid Palmse mõisa arendamise eest.

Aasta turundaja ehk Turunduse MuuSa 2011 tiitli pälvis Kadi Polli Eesti Kunstimuuseumist seoses Kadrioru kunstimuuseumi näitusega «Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge».

Välja anti ka viis eripreemiat:

Muuseumirott  2011 kujunduspreemia sai Lunge & Ko OÜ Eesti Spordimuuseumi Otepää Talispordimuuseumi kui talispordi valdkonna innovaatilisele ja laiale sihtgrupile suunatud näitusekujunduse eest.

Muuseumirott  2011 eripreemia sai Külli Rikas Saaremaa Muuseumi püsinäituse «Saaremaa aastail 1950-1993» eest. Tegu on parima kogukonna ajalugu tutvustustava näitusega 2011. aastal, mis sobitati oskuslikult ajaloolisse hoonesse.

Teadusauhinna eripreemia sai Aleksandra Murre Eesti Kunstimuuseumist, kataloogi «Eesti ikoonikunst» kui parima näitusega seotud teadustrükise eest.

MuuSA eripreemia pälvis Marge Kõiv Eesti Kunstimuuseumist, Eesti Kunstimuuseumi filiaalide muuseumipoodide arendamine eest.

Aasta muinsuskaitsja muuseumist 2011 eripreemia pälvis Riina Aasma Sihtasutusest Rannarahva Muuseum, 2012. aasta kalendri «Muinsuskaitse all olevad Eesti tuletornid» eest.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andis üllatusauhinna Turistisõber 2011 tiitli Eesti Kunstimuuseumile. Auhinna eesmärk on esile tuua neid tublisid muuseume, kes lisaks oma põhitegevustele on enam panustanud koostööle reisikorraldajatega, Eesti kui turismimaa edasimüüjate ning turundajatega. Lisaks on arvestanud ekspositsioonide tegemisel ning ürituste korraldamisel oma sihtgruppidega, sealhulgas välisturistidega. Eesti Kunstimuuseum on seda professionaalselt korraldatud ja turundatud ürituste kui ka võõrkeelsete infomaterjalide ning turismisõbraliku koostöö poolest. Lisaks tiitlile on kolmeliikmelisel võitjameeskonnal võimalus koos turismiettevõtjatega täiendada oma teadmisi turismist märtsis toimuval Euroopa suurimal turismimessil ITB-Berliin.

Muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärgiks on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke.

Aastaauhindade võitjad saavad võimaluse osaleda erialasel väliskonverentsil või õppereisil 1300 euro väärtuses. Auhindade osas toetavad ettevõtmist Eesti Kultuurkapital ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.