Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ning loomeliidud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit annavad välja tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustakse Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamaid saavutusi, teoseid ja nende autoreid.
Selgusid Eesti arhitektuuripreemiate laureaadid
Seoses koroonaviiruse järjest suurema levikuga toimub auhinnatseremoonia tänavu virtuaalselt. Tseremoonia toimumispaika, sündmuskeskuse Kultuurikatel black box saali kutsutakse ainult laureaadid, kuid kell 19 algavat otseülekannet sündmusest saab vaadata arhitektuuripreemiad.ee kodulehel ja Postimehe vahendusel.
Arhitektuuripreemiatele esitati tänavu 200 kandidaati, kelle hulgast žüriid valisid 70 nominenti ning tunnustasid 20 laureaati, sh anti välja kaks tudengipreemiat. Etteruttavalt saab öelda, et 2020. aasta arhitektuuripreemiate eripära on laureaatide väga lai «areaal»: tänavused laureaadid esindavad paljusid, ka kõige kaugemaid Eesti paiku Saaremaast Narvani, Tallinnast Vastseliina, Võru ja Valgani.
Arhitektuuriteadlase Triin Ojari sõnul kostavad praeguses tehnoloogia arengu ja kliimakriisiga võidu jooksvas maailmas võlusõnadena hajutatud asustus, energiasõltumatus ja isemajandamine, taasavastatakse kogukond, kodutöö, koduõpe ja kodutoit. «Vajame kollektiivseid lahendusi, mis tõstaks ühiselukvaliteeti kõigile võrdselt, ning arhitektuuril on siin mängida oluline roll,» märkis ta.
«Igal aastal arhitektuuripreemiatele nomineeritud tööd on omamoodi pusletükid keskkonnast, nagu see tervikuna peakski olema – inimesele heaks äraolemiseks mõeldud. Fookuses on taastuvad loodusmaterjalid, ajaloopärandi taaskasutus, mida esindavad uuendatud kindlusmuuseumid, rohealad ja platsid kui omamoodi laadimiskohad, mis muudavad linnakeskkonna inimestele elamisväärsemaks, ning uued koolimajad, mis on teadagi üks parimaid võimalikke tulevikuinvesteeringuid,» kommenteeris Ojari tänavusi arhitektuuripreemiaid.
Ojari lisas, et uued keskväljakud, hoovid, koolimajad, kultuuriobjektid ja isegi disainitud kõrgepingemast mõjutavad ühiselu kvaliteeti. «Need loovad ruume koosolemiseks, panevad inimesed oma linna üle uhkust tundma, sõlmivad sidemeid ajaloolise pärandiga, toovad looduse meile lähemale, et me näeksime aastaaegade vaheldumist, tunneksime ümbritsevast rahulolu ja et kuskil kuklas tuksuks teadmine, et kõik ei ole veel kadunud,» täheldas Ojari.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiate laureaadid ja nominendid ning arhitektuuriajakirja MAJA ja kultuurilehe Sirp parima ruumipublikatsiooni preemia laureaadid on kogutud ka kaante vahele aastaraamatusse Eesti Arhitektuuripreemiad. Eesti Sisearhitektide Liidu laureaate ja nominente koondab aastaraamat Ruumipilt.