/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2012/01/25/927004t1ha3b8.jpg)
Vene keeles ilmus äsja Andrus Kivirähki populaarne raamat «Minevik kui helesinised mäed. Ivan Orava mälestused», mida siinne kirjastus Aleksandra plaanib märtsis esitleda ka Moskva rahvusvahelisel raamatumessil.
Venelased teevad tutvust vana sepa Ivan Oravaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivirähki enda sõnul pole tal aimugi, kuidas võiks teos venelastele meeldida või kas nad naljale üldse pihta saavad. «Teisipidi oleks õiglane, et ka nemad saaksid võimaluse teada saada, kes on Ivan Orav, kelle üle eestlased naeravad. Me elame ikkagi ühes kultuuriruumis ja see on oluline.»
Just sel põhjusel peab Kivirähk oluliseks, et vene keelde tõlgitaks ka eesti lastekirjandust. «Et eesti ja vene lastel oleksid samad kangelased. Et vähemasti tekiks selline võimalus.»
Eesti Gogol
Peaaegu kõik Kivirähki lasteraamatud on siinsetele vene lugejatele ka kättesaadavad. Neist «Kaka ja kevad» tõi autorile suisa skandaalse kuulsuse. Samas ei erinenud vene lugejate reaktsioonid väga palju eestlaste omadest: ühed võtsid raamatu vastu vaimustusega, teised arvasid, et sõna «kakaška» ei käi kuidagi kokku lastekirjandusega.
«Arvan, et lugejatega ei juhtunud midagi. Lugejatele see raamat meeldis,» on Kivirähk kindel ning meenutab sooja tundega kohtumist «Kakat ja kevadet» lugenud vene lastega. «Nendega oli küll väga tore lobiseda. Lapsed on ikka lapsed. Küll aga juhtus nendega, kes seda poes nägid ja raamatut avamata kohe reageerisid.»
Ivan Orava venekeelsed mälestused on mahukamad kui 1995., 2001. ja 2008. aastal eesti keeles ilmunud raamatutes. Näiteks pole eestikeelsetes teostes lugu, kuidas saja-aastane Ivan Orav meie seast lahkus – kuidas ta joob viina peale külma Tartu õlut ja kohtub inimesega, «keda tiblad kutsusid kirstukaevajaks», seejärel aga hinge heidab ning Vabaduse väljaku vabadusristi alla maetakse.
Jutu pealkirjaga «Karm ja õpetlik Ivan Orava surm» pani vene keelde ümber Boriss Tuch, kes koostas ka Tatjana Verhoustinskaja tõlgitud raamatusse nimeregistri.
Tõlkele hinnangu andmiseks Kivirähk end spetsialistiks ei pea. «Olen seda siit ja sealt lugenud. Aga ma ei kavatse seda ette võtta ja kaanest kaaneni läbi lugeda. Targad inimesed, toimetajad ja tõlkijad on oma tööd teinud, ju see on okei.»
Pigem missioon
Kirjastuse Aleksandra direktori Nelli Meltsi tähelepanu köitis Kivirähki looming juba 1990ndate alguses.
«Tema esimesed novellid avaldati venekeelses tõlkes 1999. aastal ilmunud kogumikus,» rääkis kirjastaja. «Romaan «Rehepapp» ilmus vene keeles 2008. aastal ja võitis Venemaa lugejate poolehoiu – seal nimetati Kivirähki Eesti Gogoliks.»
Ka Ivan Orava mälestustega plaanib kirjastaja minna Venemaale, kevadel Moskvas toimuvale rahvusvahelisele raamatumessile.
Kivirähk ise ei oska oma edu või ebaedu Moskvas ennustada. Ta tunnistab, et pole kirjanik, kes tõstaks tõlgete hulga järgi oma enesehinnangut. Kõige tähtsam olevat ikka lähedaste ja tuttavate arvamus.
Ka kirjastaja sõnul pole vene keeles ilmunud eesti kirjanduse kommertsedust põhjust rääkida. «Tõlkida eesti kirjandust vene keelde ja seda levitada on missioon. Nõukogude aja tiraažid tuleb unustada,» sõnas ta.
«Eesti autorite raamatud saavad ilmavalgust näha vaid kirjastaja heast tahtest, kultuurkapitali abiga.»
Kohalikele vene lugejatele tutvustatakse nii Kivirähki raamatuid kui ka teiste vene keelde tõlgitud eesti kirjanike teoseid peamiselt traditsioonilistel kohtumistel autorite ja tõlkijatega.
Järjekordne kohtumine on näiteks sel neljapäeval teatri- ja muusikamuuseumis, kus esitletakse Leo Normeti raamatut Sibeliusest ja Dmitri Brunsi raamatut Tallinna arhitektuurist.
Raamat
Andrus Kivirähk
«Bõloje kak golubõje gorõ. Memuarõ Ivana Orava».
Tõlkija Tatjana Verhoustinskaja