Eesti muusikaeksport tõusuteel

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Potentsiaali on: EAÜ juht Mikk Targo kinnitab, et eesti muusika võiks maailmas kuni 15 korda rohkem kõlada.
Potentsiaali on: EAÜ juht Mikk Targo kinnitab, et eesti muusika võiks maailmas kuni 15 korda rohkem kõlada. Foto: Liis Treimann

Meie autorite teoseid mängitakse nii välismaa raadiojaamades kui ka kontsertidel üha rohkem, kinnitab Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) juhatuse esimees Mikk Targo.

Edendamaks meie heliloojate ja laulukirjutajate loome esitamist välismaal, sai juba mitu aastat tagasi EAÜ juurde loodud mittetulundusühing Eesti Muusika Eksport. «Sest kui kohalikul turul pole ruumi, tuleb minna sinna, kus see võimalus on suurem,» tõdeb Targo.

Autoritasudena laekub aastas Eesti heliloojate kaukasse küll keskeltläbi 130 000 eurot, ent võrreldes Soome (24 miljonit eurot) ja eriti Rootsi (200 miljonit eurot) autoritega on tegu lausa piinlikult väikese summaga.

Süvamuusika – peamiselt Pärdi ja Tüüri loodu – moodustab 130 000 eurost viiendiku, levimuusika vallas teevad aga ilma samad laulukirjutajad nagu koduturul. «Keegi ei sünni üleöö paremaks, kui ta on – samamoodi nagu suusatamises,» naerab EAÜ juht ja lisab, et ometigi võiks summa olla 10–15 korda suurem.

Targo selgitab, et nii Soome kui ka Rootsi riik on teinud edu nimel suuri investeeringuid alates bändidele tasuta prooviruumide jagamisest kuni tuuride või videote valmistamise toetuseni. Pealegi töötavat sealsed muusikaekspordikontorid nagu kodumaise muusika promomasinad.

Rootsis aduti «svenssonite» loodud popmuusika toetamise mõttekust varsti pärast ABBA tähelennu algust. «ABBA tootis omal ajal miljon dollarit päevas, konkureerides Saabiga – kord oli ees üks, siis teine. Neli inimest tõi kohati rohkem sisse kui terve kontsern!» teab Targo. Just siis saigi alguse nüüdseks üle maailma kuulus Rootsi muusikatööstus ning esimese sammuna varustati koolid pillide ja harjutusruumidega.

«Kahju, et Eestis pole suudetud endale selgeks teha, et meilgi on talendid olemas ja raha lihtsalt vedeleb maas, kuid ega loojad iseseisvalt kuskile minna jaksa,» nendib Targo.

Eesti Muusika Eksport toetas mullu 28 projekti kokku 56 070 euroga. Toetuse saanuist on juba tulemusi näidanud Ewert and The Two Dragons (turnee Skandinaavias ja Saksamaal), Iiris (esitluskontserdid väljaspool Eestit) ja Bedwetters (kolme peale kokku 4500 eurot), aga ka meil vähetuntud doom-rock-ansambel Talbot (4500 eurot, 20 kontserdiga turnee Austraalias, Uus-Meremaal ja Jaapanis), Zetod (1200 eurot, turnee USAs), The Sun (2700 eurot, ingliskeelse albumi promotsioon ja välisturnee), Helena Tulve (4500 eurot, autoriteoste rahvusvaheline levitamine) jt.

Kasu on olnud ka EAÜ loodud netiraadio.ee-st, mis mängib ööpäev läbi kodumaist muusikat ja mida kuulatakse 75 riigis. Üks viib teiseni – näiteks võttis tänu raadiojaamale EAÜga ühendust California ülikool, kes ostis siit 4000 euro eest oma fonoteeki eesti muusikaga plaate.

Peatselt saab uue kuue estmusic.com, kus heliloojatel ja bändidel on võimalik oma loomingut tasuta tutvustada, ning tööd on alustanud Eesti Muusika Arenduskeskus.

Edetabel

Eesti muusika mängitavus riigiti
1.    Rootsi
2.    Saksamaa
3.    Soome
4.–6.    Venemaa
    Prantsusmaa
    USA
Allikas: EAÜ

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles