Kirjanik Andrus Kivirähk peab põhjuseks, miks ilukirjandust osteti mullu vähem kui aasta varem, seda, et inimestel on vähe raha ning nad käivad seetõttu pigem raamatukogus.
Kivirähk: inimesed loevad ilukirjandust raamatukogus
Postimees avaldas tänases lehes nimekirja, kust selgub, et mullu 100 enim ostetud raamatu seast leiab vaid 10 ilukirjanduslikku teost. Üle-eelmisel aastal oli see arv 29.
«See on väga kurb. Kõige tõenäolisem põhjus on see, et inimestel on raha vähe,» pakkus Kivirähk, lisades, et ilmselt loevad inimesed ilukirjandust seetõttu rohkem raamatukogus. «Selles mõttes raamatukogude tähtsus tõuseb.»
Seda, et inimesed oleksid ilukirjanduse järsu hüppega muu meelelahutuse vastu vahetanud, ta ei usu. Kivirähk pakkus, et inimene, kes on harjunud raamatuid lugema ja ostma, läheb ikkagi raamatukokku, sest vaevalt loobub inimene raamatulugemisest ja hakkab selle asemel arvutimänge mängima.
«Ainult ostmine ei näita raamatu populaarsust,» sõnas Kivirähk. «Paraku on nende inimeste sissetulek kokku kuivanud, kes tahavad rohkem lugeda ja nad on sunnitud end raamatukogude abil kursis hoidma. Vaadates, mis maailmas toimub, siis ma mingisugust paranemist küll ei näe.»
Eelmise aasta saja müüduima raamatu hulgas oli esindatud hulganisti kokaraamatuid.
«Mul on seda isiklikult raske kommenteerida, sest ma ise kokaraamatuid ei osta, pigem ostan selliseid, mida seal nimekirjas üldse ei ole,» sõnas Kivirähk. «Ju siis inimesed leiavad, et kokaraamat on vajalik.»
Nimekirjas esines eriti vähe Eesti autorite ilukirjandust – esindatud oli vaid paar autorit.
«Indrek Hargla apteeker Melchiori lood on seal täitsa olemas, need on ju väga head ja mul on suur rõõm, et selline sari hakkas Eestis ilmuma,» sõnas Kivirähk. «See on maailmatasemel detektiivikirjandus ja seda ka ostetakse – paratamatult on mingisugused žanrid nagu luule, millel ongi vähem ostjaid.»