Videomängunäituse avamine toimub YouTube’is

LVLupi videomängumuuseumis on kõige võluvam see, et peaaegu kõigele saab ise käed külge ajada. Fotol ka muuseumi üks asutajatest Camille Laurelli (paremal). Foto: Tiina Oja

Videomängude muuseum LVLup! ja rahvusraamatukogu korraldavad täna interaktiivse näituse «Tee parem midagi kasulikku» demoavamise. Kell 17.30 algavas YouTube’i videoülekandes toimuv virtuaalavamine on eesti ja inglise keeles ning annab aimu, mida piirangute järel näitusel katsuda ja vaadata saab. 

Demoavamisel räägivad videomängudest, nende mängimisest ja rollist Eesti ning maailma kultuuripärandis LVLup! muuseumist Andrejs Rusinovskis, Camille Laurelli ja Sigrid Liira ning rahvusraamatukogust Argo Kerb. Näitus avaneb kohe, kui koroonaolud ja riiklikud reeglid seda lubavad.  

Väljapaneku kuraatorite Camille Laurelli ja Andrejs Rusinovskise sõnul pöörab näitus erilist tähelepanu seadmetele ja mängudele, mis muutsid meie kohalikku ettekujutust mängudest ning mis samal ajal kujundasid videomängude tööstust kogu maailmas. 

Videomängud olid olemas juba Nõukogude Liidus, kuid laiemalt leviva meediumi ja kultuurinähtusena said siin juured alla alles kaheksakümnendate teisel poolel ja üheksakümnendate alguses. Seetõttu on ka Eesti videomängude (tuntud ka kui telekamängud) ja nende mängimise ajalugu teistest lääneriikidest märkimisväärselt erinev. 

Nagu ka mujal maailmas, ei nähtud videomänge osana kultuurist ja kunstist, vaid pigem lastele suunatud meelelahutusena. «Tee parem midagi kasulikku!» öeldi mitme põlvkonna miljonitele mängijatele. Tänaseks on videomängude tööstus aga kasvanud suuremaks kui muusika- ja kinotööstus ning mängimisest saab mõelda aina rohkem kui kõrgkultuurist, spordist või isegi tööst. 

Nõukogudeaegsed videomängukonsoolid, üheksakümnendate alguses Ida-Euroopas levinud piraaditud «kollased kassetid», omal ajal üle mõistuse kallid Jaapani ning USA mängukonsoolid ootavad, et huvilised tuleksid piirangute lõppedes videomängukultuuri mitte ainult vaatama, vaid ka kogema rahvusraamatukogu viiendale korrusele.  

Kohapeal saab kineskoopekraanide taga proovida kümneid erinevaid mänge 14 mängukonsoolil läbi kolme kümnendi. Peaaegu ajastutruul arvutil saab vaadata ja proovida üht Eesti esimest arvutimängu SkyRoads, mille lõid Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn aastal 1993.  

Kui tänaseks on keskmise videomängude (ja arvuti- ja mobiilimängude) mängija keskmine vanus ka Eestis juba nähtavasti üle 30nda ja ehk isegi 40nda eluaasta, siis näitus «Tee parem midagi kasulikku!» viib ka täiskasvanud tagasi nooruspõlve ja tutvustab retrokonsoole- ning mänge alates 1970ndatest aastatest kuni 2000ndate esimese pooleni ka tänasele noorele. 

Lisaks korraldab rahvusraamatukogu muuseumiga koostöös iga kuu veebiüritusi, kus räägime arvutimängudest erineva nurga alt. Järgmine üritus toimub juba 26. aprillil ja kannab nime «Videomängu artefakt: Mis teeb videomängust videomängu?».