«Troonide mäng», Stieg Larssoni raamatud ja lähiajal kinolinale jõudva «Näljamängude» esimene osa - just need on raamatud, mis pakuvad tänu telesarjale või kinoekraniseeringule inimestele üha enam huvi.
Filmid ja sarjad süstivad raamatutesse uut elu
«Raamatute ekraniseerimine võiks olla ühistunnuseks, et populaarsus on tavapärasest huvist suurem,» nentis AS Rautakirja Estonia (Apollo) raamatute ja trükiste kategooriajuhi Marju Kirsipuu.
Ka Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein kinnitas, et nii filmid kui ka telesarjad toetavad raamatute müüki väga hästi.
Nii tõi USA telesari «Troonide mäng» raamatupoodi uue ringi ostjaid ja püsiva huvi.
Samuti on praegu väga populaarsed Stieg Larssoni raamatud, kusjuures Vagensteini väitel tõusid kõigi kolme raamatu müüginumbrid, ja täiesti müüdi läbi eestikeelse «Näljamängude» esimese osa trükk.
«Näljamängude» triloogia 2. osa «Lahvatab leek» ja 3. osa «Pilapasknäär» on seni aga müügil olnud.
Kuigi tele- või kinoekraanile jõudmine võib raamatu müügile hoogu anda, siis alati ei pruugi see nii minna, sest näiteks sarja «Sherlock» mõju pole raamatu müüginumbritele nii tuntav olnud.
Hitt võib Kirsipuu hinnangul tekkida ka kokaraamatust. Näiteks raamatu «Nadja koogid» edule aitas kindlasti kaasa hommikused küpsetamine «Terevisioonis», samamoodi olid populaarsed kõik nõid Nastja raamatud ja Jamie Oliveri raamatute müügiedu on selges seoses televisiooniga.
«Erinevas keeleruumis võib populaarsus täiesti erinev olla. Osaliselt saab hitti eeldada analoogi põhimõttele rajatud ootusele, aga 100-protsendiliselt ei pruugi see ennustus realiseeruda, sest tegijaid on korraga palju,» sõnas Kirsipuu.
Kirsipuu oli aga veendunud, et edaspidi hakkab raamatute ning ekraniseeringute koosmõju kasvama.
«Nii raamatute ekraniseeringud, telesarjad kui ka lavastused annavad raamatutele uue elutsükli ja suurendavad elamuse saamise erinevaid vorme,» selgitas ta.
Vagenstein lisas, et üldiselt müüvad Eestis hästi kõik tõlkeraamatud, mis on maailmas hästi müünud.
Muudest menukitest tõsteti esile Mihkel Raua «Musta pori näkku», Seppo Zetterbergi «Eesti ajalugu» ja erinevad Andrus Kivirähki raamatud.
Praegu on väga populaarne aga Vahur Kersna raamat «7x7» ja samuti ei jagunud detsembris piisavalt raamatut «Sulev Nõmmik: Kui näeme, siis teretame!».
Kirsipuu sõnul olid aastakümnete eest poppteoste hulgas praegusest enam teatmeteoseid, ilukirjandust ja luulet. Hoopis teistsugune oli toona elulugude žanr ja teatud eluvaldkondades puudus selline žanr täiesti.