Eestimaalaste kinolembus süveneb jõudsalt

Prillikino vaimustab jätkuvasti nii meil kui mujal maailmas. Foto: Corbis/Scanpix

Odav pilet, prillikino ja üha laienev valik kasvatasid teist aastat järjest hüppeliselt kinoskäikude hulka.  
 

Vähemalt ühes positiivses asjas oleme Euroopas esirinnas – kinoskäikude hulga jätkuva kasvu poolest. Kaks aastat järjest on see hüppeliselt kerkinud ja mullu polnud erand: 2 471 228 kinolevi piletit on 13,7 protsenti rohkem kui 2009. aastal, mis teeb 1,84 külastust iga Eesti elaniku kohta.

See on väga hea tulemus – Ida-Euroopa riikidest annab paremat otsida –, aga arenguruumi on: Euroopa Liidu keskmine on veidi üle kahe külastuse inimese kohta. Tipus kõrgub siin Island keskmiselt viie korraga, aga tasub mainida, et nende käes on ka maailmarekord.

Parem on võrrelda ennast naabritega: soomlane näiteks käis 2011. aastal kinos kõigest 1,34 korda, rääkimata lätlasest ja leedukast, kes piirdus vastavalt 0,99 ja 0,93 külastusega, mõistagi per capita. Oluline on, et nende kõigi puhul tammub tulemus paigal juba aastaid.

Enam kui 200 filmi levis

Mis meid siis eristab? Esiteks järsk hinnalangus – seda ajal, kui suurem osa hindu pigem tõusis. Statistika ei valeta: 2010. aastal, kui keskmine kinopileti hind oli Tallinna kobarkinode vahel puhkenud hinnasõja tõttu kukkunud rekordiliselt madalale – 3,7 euro ehk ümardatult 58 kroonini –, suurenes kinoskäikude hulk koguni 16 protsendi võrra. Mullu maksis keskmine kinopilet neli eurot – küll rohkem, aga mitte nõnda palju, et hoogu pidurdada.  

Õige on ära oodata 2012. aasta statistika – just selles peaks kajastuma ka märkimisväärne hinnatõus (Coca-Cola Plazas 6 euro ja 50 sendini, 3D-filmide puhul 8 euroni õhtute ja nädalavahetuste eest), millega Eesti suurim kinokett Forum Cinemas eelmise aasta detsembris vaatajaid üllatas, lõpetades siinse kinoturu hullud päevad.

Teisalt, ükskõik kui kõrgeks keskmine piletihind Eestis ka ei tõuseks, jääb Soome – sülitame kolm korda üle vasaku õla – meist siiski kaugele ette, seal maksis keskmine kinopilet mullu 9 eurot ja 10 senti.

Põhjusi, millega vaatajate hulga kasvu selgitada, leidub teisigi. Kas või jätkuv huvi prillikino ehk 3D-filmide vastu. Taas kõnelevad numbrid enese eest – levisse jõudis koguni 33 uut 3D-filmi (2010. aastal 18 ja 2009. aastal kaheksa), mille osakaalu saab vastava statistika puudumisel (vahet ei tehta sama filmi 2D- ja 3D-versiooni vahel) üksnes tuletada, aga 25 protsendini vaatajate koguarvust peaks see siiski ulatuma. Veel suurema protsendi saaksime kassatulu arvestades, seda 3D-filmide kõrgema piletihinna tõttu.

Iseasi, kas kõik on kuld, mis hiilgab. Efekt ei õigusta nõrka linateost. Vastupidi, võimendab seda, kui häbenematult sirutatakse käsi vaataja rahakoti järele.

Kas te märkasite mullustes kinokavades pealkirju «Lord of Dance 3D» või «Winxi tüdrukute imeline 3D seiklus»? Ei märganud? Pole hullu, küll jõuame siit järgmise võimaliku põhjuse juurde, miks kinode populaarsus üha kasvab – oluliselt on suurenenud valikuvõimaluste hulk.

Mullu jõudis 12 levitaja vahendusel – jätame siinsed tootjad, kes ise oma filme levitavad, välja – Eesti levisse 211 uut filmi, mis ületab tunamulluse tulemuse 27 võrra. See on juba väga suur vahe. Ja selle kõrval kahvatub isegi Soome, kus ekraane, millest on riigi toetusel digitaliseeritud juba peaaegu 80 protsenti, on peaaegu neli korda rohkem kui Eestis – 289 ja 74. Seal ringles mullu 194 uut filmi.

Euroopa osa üha kasvab

Teisalt tähendab 211 filmi nii väikese turu juures ka palju müra, juhuslikkust – nii mõnigi väärt linateos on selle sisse ära uppunud. Ei ole ju normaalne, kui mitteingliskeelse filmi Oscariga pärjatud «Taevariik» kogub kõigest 635 vaatajat. Huvitav ja õnnestunud eksperiment on levitada tõsisemaid filme korraga nii kinokultuurimajades kui kommertskinodes – seda tõestavad nii «Melanhoolia» 9903 kui «Ohtliku sõidu» 11 533 vaatajat.

Siiski ei jõua kõik olulised linateosed jätkuvasti siinsesse levisse – selge see, turg on väike ja sageli ammendub võimalik vaatajaskond PÖFFi kahe seansiga. Näiteks pole kippu ega kõppu, vähemalt seni, Wim Wendersi 3D-tantsufilmist «Pina», vendade Dardenne’ide «Poisist jalgrattaga», Andrei Zvjagintsevi «Jelenast» või ka Lynne Ramsay šokifilmist «Me peame Kevinist rääkima», rääkimata väiksematest.

Vähemasti pole pilt enam väga üksluine, Euroopa päritolu filmide osakaal üha kasvab – uusi filme oli levis koguni 67 (tunamullu 58) USA 117 vastu. See on ka mõistetav – Tallinnas tegutseb ju ikkagi kaks kinokultuurimaja (kolmas, Tallinna Kinomaja on jätkuvasti suikvel) kokku kolme ekraaniga. Loodetavasti jäädakse siiski ellu, vaatamata sellele, et niigi pisku riikliku levitoetuse pärast käib tihe rebimine.

2011. aasta edetabeli tipp on mõistagi Hollywoodi löökfilmide päralt, ainult «Lotte ja kuukivi saladus» on end vapralt nende vahel sisse seadnud. See paneb mõtlema: esikümne filmidest seitse esindavad prillikino, viis on animafilmid ja koguni kaheksa järjed. Jah, ideede põud on kõikjal, «Avatari»-suguseid sünnib haruharva. Seni tuleb aga raha kindla peale sisse kasseerida. Välja on otsitud isegi vana «Titanic», mis peagi uuesti, juba kolmemõõtmelisena vaataja poole seilab.

Sama igav on esikümme igal pool, me ei eristu teistest. Aga näe – poolakad seekord eristuvad. Nende mullune edetabel algab koguni kolme kodumaise filmiga, kokku on poola filmi käes 31 protsenti turust, seda vaatajate arvu järgi. Või leedukad – seal on taasiseseisvusaegse rekordi, 293 000 vaatajaga esikohal «Tadas Blinda. Legend on sündinud». Filmi sisse on pandud omaenese Robin Hood, kes madistas 19. sajandil nii poolakate kui venelastega.

Eesti film upitas end pärast tunamullust vaikelu, kui turuosa oli vaatajate arvu järgi kõigest kaks protsenti, jälle jalgele. Seitse protsenti ehk 172 290 vaatajat jääb küll alla 2007. aastale, kui siinne film kogus

232 000 vaatajat, aga hullu pole midagi, väike riik ja vähe filme, kõik ei saagi publikumagnetiks olla. Taas võrdlus Soomega: seal valmis mullu 34 täispikka filmi ja turuosaks jäi 17 protsenti.
Peaasi, et eesti film paistis välja. Seda enam, et konkurents on väga tihe – kogud alla 10 000 vaataja ja 71. kohast kõrgemale ei pääse.

2011. aasta edetabelid

Eesti kinolevi esikümme

1. «Kariibi mere piraadid: võõrastel vetel» (USA) – 94 611 vaatajat

2. «Autod 2» (USA) – 89 827
3. «Rapuntsel» (USA) – 87 118

4. «Rio» (USA) – 64 765

5. «Kung fu panda 2» (USA) – 64 575  

6. «Lotte ja kuukivi saladus» (Eesti) – 63 752

7. «Harry Potter ja surmavägised: osa 2» (USA-UK) – 59 941

8. «Pohmakas 2» (USA) – 58 775

9. «Transformerid: kuu varjukülg» (USA) – 47 656

10. «Videviku saaga: koidukuma – osa 1» (USA) – 45 640

Kokku linastus kinolevis 211 uut filmi, neist 67 levitas ACME Film ja 47 Forum Distribution. Vanemaid filme oli levis 134.

Eesti kinolevi lõpukümme (v.a eesti filmid)

209. «Pepperminta» (Šveits) – 64 vaatajat

206. «Armastusemüür» (Saksamaa) – 158

205. «Ajarändurid: viikinginõia needus» (Taani) – 163

204. «Cubaton» (Rootsi-Eesti) – 179

203. «Põhjakaar» (Norra) – 182

200. «Väike nõid Lilli 2: reis Mandolani» (Saksamaa) – 305*

199. «Lope de Vega: vabamõtleja ja võrgutaja» (Hispaania) – 312

198. «Attenberg» (Kreeka) – 328

197. «Lord of the Dance 3D» (UK) – 372

196. «Klitško» (Saksamaa) – 392

* Tuli levisse 30. detsembril

Mitteingliskeelse filmi esikümme (v.a eesti filmid ja vene kommertsfilmid)

1. (93.) «Nahk, milles ma elan» (Hispaania) – 6554 vaatajat

2. (105.) «Polaarjoone sangarid» (Soome) - 5061

3. (115.) «Päris koopia» (Prantsusmaa-Iraan) - 4099

4. (119.) «Konnanägu Freddy» (Taani) - 3776

5. (124.) «Pulkson seob sõlme» (Norra) - 3665

6. (125.) «Biutiful» (Mehhiko-Hispaania) - 3622

7. (126.) «Le Havre - sadamalinn» (Soome) - 3593   

8. (129.) «Südametemurdja» (Prantsusmaa) - 3332

9. (130.) «Ilusad valed» (Prantsusmaa) - 3226

10. (133.) «Pulkson» (Norra) - 2990

Kokku linastus kinolevis 117 uut USA filmi, 67 Euroopa filmi ja 4 muu ilma filmi

Eesti filmi esikümme

1. (6.) «Lotte ja kuukivi saladus» - 63 752

2. (14.) «Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta» - 39 751

3. (62.) «Idioot» - 11 176

4. (73.) «Rotilõks» - 9816

5. (82.) «Üks mu sõber» - 7858

6. (95.) «Surnuaiavahi tütar» - 6291

7. (98.) «Kuku: mina jään ellu» - 6240

8. (106.) «Kirjad Inglile» - 4872

9. (107.) «Täitsa lõpp!» - 4745

10. (117.) «Uus Maailm» - 3820

Kokku linastus kinolevis vähemalt nädala jagu päevi 26 uut eesti filmi või -programmi, enamik neist dokumentaalfilmid

allikas: EFSA/postimees