Eelmisel nädalal tegid Eesti Etendusasutuste Liidu liikmed avaliku pöördumise peaminister Kaja Kallase poole, et avaldada rahulolematust kultuuriminister Anneli Oti senise tööga. Kuid põhjust rõõmustada või olukorraga rahul olla pole ka kellelgi teisel. Statistikaameti andmed näitavad, et inimesed käivad kinos koguni poole vähem, kui käidi 2019. aastal.
Pole raske aimata, mis on kõige selle põhjus. Koroona, mis meie elu juba ligi kaks aastat kammitseb, pole endiselt kuhugi kadunud ning pigem võiks öelda, et järjekordse kriisi lävel olles ei ole lühemas ja pikemas perspektiivis lahtine mitte ainult kultuuri, vaid kogu Eesti ühiskonna tulevik. Mis saab? Kuidas käituda? Milliseid plaane on mõtet teha? Mis on lahendus?