«Hugo» näitab prillikino väge

Hugo (Asa Butterfield) Foto: Repro

Georges Mélièsile see meeldinuks. Isegi väga. Ja mitte ainult sellepärast, et Martin Scorsese teda nõnda aupaklikult kohtleb, et «Hugo Cabret’ leiutist» võiks nimetada koguni üheks filmi- ja kinoajaloo ilusamaks kummarduseks sellele ajaloole endale ja seda teinud inimestele.

Kes oli Méliès? See, kes lendas esimesena Kuule – juba aastal 1902!

Suur võlur, illusionist, kes oma filmidega, mida ta väntas ühtekokku 400–500, pani aluse filmikunsti sellele suunale – erinevalt vendade Lumière’ide fotograafilisest realismist –, mis pühitseb ekraanil imepärast ja fantastilist, väljamõeldisi ja silmamoondust, vaatemängulisust selle sõna kõige meelikõditavamas tähenduses.

Just see on see, mida Scorsese ka «Hugo Cabret’ leiutises» teeb.

Ta saadab korda ühe fantastilise silmamoonduse, ja seda viisil, mis Mélièsi ennast oleks tõenäoliselt vaimustanud – kasutab 3D-efekti selleks, et lõhkuda vaatajat ja ekraani lahutav neljas sein ning anda ütlemata põhjendatud vorm ühele efektsele vaatemängule, mis peamiselt Pariisi vanas Montparnasse’i vaksalis – mõistagi simuleeritus, sest vana pole enam – 1920ndate lõpus hargneb, kui Hugo-nimeline poiss lahendab mehaanilise nuku saladuse, mis viib pärast esimest ilmasõda unustuse hõlma vajunud kinovõluri taasavastamise ja tunnustamiseni.

Iseäranis oluline on siin just see leidlikkus, ka läbimõeldus, millega Scorsese selles filmiajaloolises lastefilmis 3D-esteetikat kasutab – mitte niisama trikitamiseks, vaid kõige olulisema, ruumi, selle tajutava füüsilisuse manamiseks. Ja kui orgaaniliselt selline 3D lukku enesesse sulandub.

Juba avakaadrid ise on tõeline tour de force, kui tulevane mängumaa, Montparnasse’i vaksal kaardistatakse pikuti, laiuti ja sügavuti ära nõnda muljetavaldavalt, et jääb üle üksnes karta, kas püssirohtu ikka lõpuni jätkub.

Jätkub!

Sedavõrd, et oleks kahju, kui te peaksite «Hugo Cabret’ leiutise» puhul leppima ainult 2D-versiooniga – selle 3D näitab, millist rada mööda peaks prillikino edasi sammuma, et vältida taas ajaloo prügikasti sattumist.

1 küsimus

Miks jõuab «Hugo Cabret’ leiutis 3D» siinsetele ekraanidele vaid neljaks päevaks?

Timo Diener
filmilevitaja

Filmistuudio otsusest seda siinsesse kinolevisse mitte tuua saab kainelt mõeldes aru. Kiretute arvude valguses eriti. Filmi eelarveks on 150 miljonit dollarit ja seda on saatnud kõikjal suur ebaedu. Film on teeninud 106 miljonit.

Kui arvestada, et laias laastus pool sellest jääb kinodele ning teisest poolest arvestatakse maha reklaamieelarved, koopiate tootmisega seotud kulud, tõlke- ja dublaažikulud, siis on selge, et stuudiole tähendab see suurt kahjumit. Iga uus territoorium vaid suurendaks seda.

Pidasime siiski vajalikuks see kas või korraks ekraanile tuua, olgugi et ilma tõlketa, milleks me taotlesime keeleinspektsioonist ka eriloa.

«Hugo Cabret’ leiutis 3D»

Režissöör Martin Scorsese
USA 2011
23.–26. veebruarini Tallinna, Tartu ja Narva kinodes ilma tõlketa