Kultuurisoovitused

«Armastus tööpostil» - sõbralik lüüriline komöödia

Pilkude mäng: Anatoli Novoseltsev (Velvo Väli) ja Ljudmila Kalugina (Tiina Mälberg) aktsioonis.

FOTO: Gabriela Liivamägi


Rakvere teatris on «Armastus tööpostil» juba teine kordaläinud lavastus, mis inspireeritud Eldar Rjazanovi filmidest: Aleksandr Ostrovski «Kaasavaratuga» haakus «Julm romanss» (1984).

«Armastus tööpostil», mis on kinoekraanilt tuttav aastast 1977, kannab haruldast žanrimääratlust: lüüriline komöödia. Tänapäeval paigutataks juhtum, kus meesalluv armub naisülemusse, hoobilt «seksuaalse ahistamise» rubriiki – ei kübetki lürismi! Ent näidendi tegevusaeg ja -koht – 1970ndad Nõukogude statistikaasutuses – kannavad publiku justkui teise reaalsusse.

Sõltub vaataja east, kas see maailm paistab humoorikalt nostalgiline või jaburalt eksootiline. Küllap tundub nooremale publikule täitsa arusaamatu, miks olid kauplustes järjekorrad ja lõunavaheaeg… Naljakaid ajamärke kuuleb-näeb laval küllaga.

Brežnev ja Puškin kõrvuti

Lavastaja Peeter Tammearu koos kunstnik Jaak Vausi ja muusik Bonzoga on loonud vaimuka stiilinihkega armastusloo, mängurõõmsa atmosfääriga, inimest hoidva südamliku sõnumiga. Kujundus võimaldab tempokaid simultaanseid misanstseene.

Mänguruumis püüavad pilku kaks portreed: Brežnev ja Puškin kõrvuti, kumbki natuke kreenis… Kui pruukisin märksõna «nostalgia», pole selle magusvalusa tundmuse keskmes kindlasti mitte peasekretär Brežnev, vaid poeet Puškin. Seetõttu teebki valvsaks finaalis portreedega toimuv puänt-metamorfoos.

Peeter Tammearu lavastuses võlub kerge karge naivism, malbe distantseeritus ja nukram siirus. Näitlejate ansambel tunnetab ja vahendab stiliseeritud mängulaadi hoolivalt. Hoolimine algab kõrvalrollide kvarteti oskusest peategelasi delikaatselt ümbritseda.

Teistest terake nukramana mõjub Anneli Rahkema blond Olga Rõžova, kes lootuses argirutiinist välja murda klammerdub oma kunagise kiindumuse Juri Samohvalovi külge. Välismaa nänni jagava karjeristi Samohvalovi rolli visandab Erni Kask sujuvküünilise šaržina.

Värvikaid vinjette lisavad Marin Mägi tarmuka Šurana ametiühingust ning Kertu Moppel moeteadliku sekretäri Veerakesena, kes vaatamata oma absoluutsele naiselikkusele isikliku eluga puntras.

Iseäranis täpselt hoiavad lürismi ja komöödia tasakaalu peaosalised, Tiina Mälbergi Ljudmila Kalugina ja Velvo Väli Anatoli Novoseltsev, nais­ülemus ja meesalluv. Tiina Mälbergi andelaadile sobib nukrusega varjutatud huumor: nüansipeenelt ja veenvalt mängib ta nähtavaks ebanaiseliku, tülpinud juhtivtöötaja sisima ja sellest lähtuvalt ka välise muutumise armumise mõjul, tundetoonid hämmingust lootuseni, vaikse rõõmuni.

Velvo Välil on näitlejana praegu väga hea aeg, iga uus roll üllatab uudse isikupäraga. Tema Novoseltsev näeb välja pehmelt karikatuurne: kühmus, luitunud, pikkade ripakil kätega. Loomult üdini heasüdamlik, meenutab ta lontis kõrvadega kohmakat kutsikat multifilmist.

Nõnda mõistvat, tasase huumorimeelega üksikisa igatseks kolleegiks küllap iga naine!

Mälbergi ja Väli partnerluses paelub sarnane elutunnetus, mõlema tegelase oskus naljast aru saada, kaitsekihi alla peidetud elu- ja mängurõõm, mis ei lase konfliktidel ülemäära tõsiselt puhkeda. Seetõttu on õnnelik lõpp vältimatu.

Heasoovliku huumoriga

«Armastus tööpostil» vaatlebki tavalisi naljakaid inimesi, suhtub neisse/meisse mõistva heasoovliku huumoriga. Hoidkem üksteist – see sõbralik sõnum on Rakvere teatrile iseloomulik ja praegusel rahapõhise kiirsuhtlemise ajastul nii vajalik meeldetuletus.

Sest sõltumata riigikorrast ja ajalikest persoonidest, kelle paraadportreed me kohal kõrguvad, ei maksa unarusse jätta kaasinimese (ka töökaaslase!) üksildast hinge.

Võtkem siis aega, et proosalises argikomöödias lugeda üksteise silmadest lüürilist eluluulet.

«Armastus tööpostil»

Autorid Emil Braginski ja Eldar Rjazanov. Lavastaja Peeter Tammearu. Kunstnik Jaak Vaus. Muusikaline kujundaja Bonzo.

Esietendus 18. veebruaril Rakvere teatris

Tagasi üles