Ukraina kirjanik: venelasi valitseb siiani Tšingis-khaani pärand

Küünlad Ukraina sõjas hukkunud laste mälestuseks Vabaduse väljakul. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Ukraina kirjanik Andrei Kurkov kirjutab Ukrainast sõja ajal, millega Vene okupandid seal tegelevad ja kuidas ukrainlased sellega hakkama saavad. Lugege ka tema eelmist kirja, mis ilmus 24. märtsil. 

Vahetult pärast seda kui Venemaa välisminister Lavrov teatas Ukraina sõja teise faasi algusest, tabas Mõkolajivi loomaaeda mitu raketti. Kaks neist rammisid maasse piisoniaedikus, aga ei plahvatanud. Võime vene laskemoona kehva kvaliteedi üle üksnes rõõmustada – mõnikord päästab see inimelusid, aga mõnikord ka loomi.

Ukraina maapind on täis külvatud mürske ja rakette – paljud neist peituvad sügaval maa all. Veel tükk aeg põhjustavad need ootamatuid plahvatusi ning jäävad meenutama seda sõda. Mõnes mõttes on Venemaa sissetung ootuspärane, kuid samas on see ikkagi imelik, lausa jabur. Näiteks hukkus Mariupoli lahingutes tunnustatud džässpianist Nikolai Zvjagintsev, kes oli Donetski Filharmoonia esipianist. Ta suri ukrainlaste tule läbi, sest võitles Vene vägede poolel. Praeguseks selgunud info kohaselt sunniti Donetski Filharmoonia muusikuid sõtta astuma. Neile anti munder ja automaat ning kästi minna rindele. Oli neil valikut? Mida nad ise oleksid teha tahtnud? Raske öelda. Aga me räägime praegu muusikutest, kes otsustasid jääda separatistlikku Donetski rahvavabariiki, mis on Venemaa käpa all ja sõdib Ukrainaga juba kaheksa aastat.