Michael Nymani kammerooper jõuab kontsertettekandena lavale

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester
Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester Foto: Rene Jakobson

Michael Nymani kammerooperit «Mees, kes ei teinud vahet oma naisel ja kaabul» mängitakse kontsertettekandena 9. ja 11. mail Tallinna Filharmoonia mustpeade majas.

Laval on solistid Maria Valdmaa, Mati Turi ja Raiko Raalik (rahvusooper Estonia), näitleja Taavi Eelmaa, Tallinna kammerorkester ja dirigent Tõnu Kaljuste. Meeskonnas on lavastajana abiks Peeter Jalakas ning ooperi tõlkis eesti keelde Marko Matvere.

Ooperi keskmes on tõestisündinud lugu Dr P-st, kes kannatas nägemishäirete all. Selle kirjutas kuulsaks briti neuroloog Oliver Sacks, kelle raamatud ja lood on inspireerinud Hollywoodi filmitööstust, teatreid, aga ka ooperit.

Sacksi järgi patsiendid, nagu Dr P näevad, kuid ei näe. Nad näevad värve, piirjooni, lihtsaid kujundeid, mustreid ja liikumist, kuid nad ei ole suutelised tundma ära ja mõtestama seda, mida nad näevad. Nad ei tunne inimesi, kohti ega tavalisi objekte. Nende visuaalne maailm ei ole tähenduslik ega tuttav, vaid on kummaline, abstraktne, kaootiline ja müstiline. Dr P puhul ei olnud maailm tajutav visuaalselt, vaid see oli organiseeritud teiste põhimõtete järgi. Andeka lauljana ja tänu erakordsele muusikalisele talendile tajus ta maailma ja oma tegevusi läbi muusika.

Michael Nymani lavateose tõlkis eesti keelde Marko Matvere. Psühholoogiakirjanduse lugejatele on ooperi aluseks olev lugu tuttav Oliver Sacksi raamatust «Mees, kes pidas oma naist kübaraks. Lood ebaharilikest patsientidest» (2003).

Helilooja Nyman koos libreto autorite Christopher Rawlence’i ja Michael Morrisega kirjutasid kammerooperi sissejuhatuses, et nad pidid kulutama palju aega, et veenda tõelist proua P-d, et nad sugugi ei kirjuta muusikali (proua P sõnad), mis trivialiseeriks tema abikaasa seisundit.

Kontsertettekanded toob lavale Tallinna filharmoonia koos Tallinna kammerorkestriga. Toetavad Tallinna linn, kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Tagasi üles