T, 5.07.2022

Tallinlased tegelesid sajandi eest spirituaalsete otsingutega

Näitus vabamüürlusest avatakse Lühikese jala väravatornis
Kultuuritoimetus
Tallinlased tegelesid sajandi eest spirituaalsete otsingutega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vabamüürlaste looži kuulus antikvaar Harald Liiker
Vabamüürlaste looži kuulus antikvaar Harald Liiker Foto: Pressifoto

27. mail avatakse Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi Lühikese jala väravatornis näitus «Nähtamatu valgus. Vabamüürlus Tallinnas kahe ilmasõja vahel». Täpselt 95 aastat tagasi, 27. mail 1927 pühitseti Tallinnas esimene eestikeelne vabamüürlaste loož Kalevipoeg.

Rahvusliku enesemääratluse ning rahvusriikide tekkimisega 19. sajandi Euroopas kaasnes huvitav nähtus – koos rahvusluse ja rahvusromantismiga käis üle Euroopa võimsa lainena kasvav huvi müstitsismi ning okultsete ja esoteeriliste teadmiste vastu. Eestisse jõudis see laine riigi iseseisvumise algusaastail marginaalse, kuid huvitava järellainetusena.

Lääne esoteerika jõulisimaks esindajaks oli teosoofia, seda ka Eestis. Teosoofiast olid tugevalt mõjutatud 1920. aastatel Tallinnas asutatud ühisvabamüürlaste loožid Kalevipoeg, Sveta Nezrimago ja Za Vernost. Loožidesse koondus nii eesti kui ka vene rahvusest haritlasi, kes olid haaratud kõrgetest ligimesearmastuse ja igavese tõe otsingute ideedest ning pühendunud okultsete ja filosoofiliste süsteemide uurimisele.

Loožide liikmeiks olid antikvaar ja raamatukaupmees Harald Liiker, kirjanik Mait Metsanurk, kunstnikud Helmi Reise ja Karl Hoerschelmann, filosoofid ja poeedid Mihhail Janson ja Mihhail Sidorov jt.

Looži Kalevipoeg tegevust on tutvustanud teadmamees Gunnar Aarma, kelle vanemad August ja Liisi Aarma olid Kalevipoja looži liikmed.

Eesti loožide viimane piirkonnameister Mihhail Sidorov on kirjutanud 1940. aastal: «… mida meie praegu üle elame. Kõikide võitlus kõikide vastu. Võib tõesti ütelda, et on käimas kogu inimkonnas suur lahing. Iga samm elus, iga küsimus, iga kultuuriavaldus kujutab rinnet. Kõikjal näeme lepitamatuid äärmusi. Erinevus vaadetes, veendumustes, eluviisis, võtetes. Keegi ei taha üksteisele eimilleski järele anda: ei riigid, rahvad ega üksikud inimesed. Närvid on pingul, üle koormatud. Sõda maal, merel, vee all, õhus. Ootamata liitude tekkimine. Ettenähtamatute sidemete sõlmimine…»

Näitus pakub sissevaadet ühe osa 1920.–1930. aastate tallinlaste spirituaalsete otsingute varjatud maailma. Näituse kuraatorid on Meelis Piller ja Toomas Abiline, kujundaja Anne Järvpõld. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitus on eksponeeritud Lühikese jala väravatornis, sissepääs Neitsitorni (Lühike jalg 9a) kaudu. Näitusele saab tellida näitust tutvustavaid kuraatoriekskursioone. Septembris alustab näituse publikuprogramm loengute ja kuraatorituuridega.

Näitus jääb avatuks kuni maini 2023.

Märksõnad
Tagasi üles