Ikka see «Artist», nüüd ka Oscaritega

Parim naisosatäitja Meryl Streep ja parim meesnäitleja Jean Dujardin.

FOTO: AFP/SCANPIX

Suuremate üllatusteta jagas Ameerika filmiakadeemia siinse aja järgi eile varahommikul välja järjekordsed Oscarid. 


Jõuvahekorrad olid selgeks tehtud juba varem. Nii julges vaevalt et keegi, kes tähelepanelikult gallupeid ja peamisi Oscari-indikaatoreid – ookeanitaguste filmierialaliitude ehk gildide auhindade jagunemist – oli jälginud, kahelda kas või «Artisti» edus, mis võitis lõpuks viis Oscarit.

Kahes kõige olulisemas, parima filmi ja režissööri kategoorias oli «Artisti» ülekaal, ikka nondesamuste indikaatorite järgi, koguni mäekõrgune – näiteks ennustamisega tegeleva mõjuka veebisaidi Gold Derby kõik 31 eksperti pakkusid Oscarit vaid «Artistile» ja selle režissöörile Michel Hazanaviciusele, mis sest, et tegu on ookeanitaguses kinolevis vaid 32 miljonit dollarit kassatulu teeninud ja sealses kontekstis tundmatute näitlejatega vändatud prantsuse tummfilmiga.

Tunnustust väärt «Artist»

Peaaegu sama eksimatult võis ennustada ka «Artisti» peaosatäitja Jean Dujardini võitu parima meesnäitleja konkurentsis, seda enam, et ta oli varem pälvinud ka mõjuka filminäitlejate gildi soosingu – näitlejad moodustavad akadeemia liikmeskonnast suurima osa.

«Artist» ise on igati tunnustust väärt – stiilne ja vaimukas kummardus Suurele Tummale, mis jutustab ajastute vahetusest filmikunstis, sellest, kuidas tummfilm jääb jalgu helifilmile. See on «tummfilm, mis võtab tummaks», nagu me sellest detsembris kirjutasime. Ja veel üks aspekt – jutt selles käib Hollywoodist, mis pole sugugi vähetähtis nende 5800 akadeemiku silmis, kellel on voli Oscareid jagada.

Ainus esiotsa kategooriatest, mille võitja nimi lahknes kas või Gold Derby ennustusest, puudutas parimat naispeaosatäitjat – võidu võttis siin Meryl Streep, kes kehastab filmis «Raudne leedi» endist Suur­britannia peaministrit Margaret Thatcherit. Sellega jäi premeerimata Viola Davis, kes oli nagu Dujardingi võitnud filminäitlejate gildi soosingu, seda mustanahalise teenijanna rolli eest filmis «Koduabiline».

Alles kolmas Oscar

Teisalt pole Streepi tunnustus üllatus – tema Thatcher on vaieldamatu suurroll, mis vääristab keskpärast filmi ja millega käib vähem või rohkem kaasas ka «totaalne» ümberkehastumine kuni aktsendi ja välimuseni välja, ja sellistest transformatsioonidest pole akadeemia kunagi mööda vaadanud.

Streepile oli see 17 nominatsiooni juures alles kolmas Oscar, eelmised pärinesid 30 aasta tagant, filmidest «Kramer Krameri vastu» ja «Sophie valik». «Oh ei! No mis nüüd! Miks tema? Jälle?» pakkus laureaat ise huumorisoont vaka all hoidmata, mida võiks pool Ameerikat tema võidu puhul arvata.

«Artistiga» sama palju Oscareid sai Martin Scorsese 3D-lastefilm «Hugo Cabret’ leiutis», küll ainult tehnilistes kategooriates, sh operaatoritöö (Robert Richardson) eest. Ka see suure raha eest vändatud meisterlik linateos, mille eest Scorseset pole veel vääriliselt tunnustatud, on kummardus filmiajaloole – rohkem kui sada aastat tagasi tegutsenud prantsuse filmivõlurile Georges Mélièsile.

Pea kõik Oscari võidukad mängufilmid on jõudnud Eesti kinodesse, välja arvatud Chris­topher Plummerile parima meeskõrvalosatäitja tunnustuse toonud «Algajad» – 82-aastane vanameister kehastab selles «kapist» välja tulevat pereisa – ja parimaks mitteingliskeelseks filmiks tunnistatud Iraani film «Naderi ja Simini lahutus». Loodetavasti nopib viimase üles mõni siinne levitaja.

Oscari võitjaid
•    Film: «Artist»
•    Režissöör: Michel Hazanavicius («Artist»)
•    Meespeaosatäitja: Jean Dujardin («Artist»)
•    Naispeaosatäitja: Meryl Streep («Raudne leedi»)
•    Meeskõrvalosatäitja: Christopher Plummer («Algajad»)
•    Naiskõrvalosatäitja: Octavia Spencer («Koduabiline»)
•    Pikk animafilm: «Rango»
•    Mitteingliskeelne film: « Naderi ja Simini lahutus» (Iraan)
•    Originaalstsenaarium: «Südaöö Pariisis» (Woody Allen)
•    Kirjandusteosel põhinev stsenaarium: «Järeltulijad» (Alexander Payne, Nat Faxon ja Jim Rash)
•    Muusika: «Artist» (Ludovic Bource)

Tagasi üles