Kultuuriühendused: meil on vaja raha ja ruttu!

Tühjade seintega näitus Kumus. Foto: Sander Ilvest

Eesti kultuurivaldkonna organisatsioonide avalik kiri leiab, et kultuurisektoris peavad palgad ja tegevustoetused tõusma, sest kultuur puudutab meid kõiki, ent kahetsusväärselt ei soosi palk kunstnikke tegutsema. Avaldame kultuurivaldkonna organisatsioonide kirja täies mahus. 

Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus

Kultuurisektor seisab valdkonna palkade ja tegevustoetuste tõusu eest! Ei ole inimest, keda kultuur ei puuduta.

Ainuüksi muuseumikülastuste arv aastal 2021 oli kokku 1,7 miljonit – seda on rohkem kui Eestis elanikke. Kultuurivaldkonna esindajatena oleme tööandjad nii meile usaldatud organisatsioonides kui ka koostööpartnerid arvukatele loomemajanduses ja väikeettevõtluses tegutsejatele. Kahetsusväärselt ületab tänane palgasurve oma erialal tegutsemise soovi, mistõttu on üha keerulisem motiveerida kõrgelt kvalifitseeritud ja aastaid koolitatud eksperte kultuurivaldkonnas jätkama. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot, kultuurisektoris aga 1302 eurot.¹

Kultuurivaldkonna toetused on jäänud ammu jalgu tegevuskulude kasvule. Ahelreaktsioonina tabab vahendite puudus ka meie seniseid partnereid, kelle teenustest oleme sunnitud loobuma. Nii väikesed kui ka suured kultuuritegijad on aktiivsed ja olulised kogukondade hoidjad ning regionaalse elu edendajad, sest kultuuriasutuste ning -sündmustega on seotud sajad ja tuhanded teenusepakkujad üle terve Eesti.²

Kultuur – see on meie majanduse ja ühiskonna mootor. Loomemajandus panustab sisemajanduse kogutoodangusse teiste valdkondadega võrdväärselt. See panus on samas suurusjärgus näiteks ehitussektoriga ning oluliselt suurem kui energeetika- või põllumajandussektoris. Samas on kultuurivaldkond ligi viis korda suurem kui katab sellesse Kultuuriministeeriumi kaudu liikuv rahastus.

Kultuurivaldkond hoiab, säilitab ja mõtestab meie ühiseid väärtuseid ning teeb need üldsusele kättesaadavaks, ühendades nõnda oskuslikult minevikku tulevikuga. Samuti on kultuurivaldkond riigile kõige olulisem partner sidususe ja lõimumise vallas.

President Alar Karise sõnul on kultuur ainus väärtus, millele saame rahvana täielikult tugineda. «Eesti kultuur, muusika ja teater algasid ammu enne meie omariiklust. Või täpsemini just kultuurist see kõik algas. Kui mõelda tänasele päevale, siis eesti kultuur on ainus, mis meil on. Ainus, mis pole müüdav ega vahetatav,» ütles president Karis.

Peame hädavajalikuks kultuurivaldkonna palkade ja tegevustoetuste tõstmist eelseisvatel eelarveläbirääkimistel. Oleme valmis aruteluks valitsusega ning põhjendama sealjuures kultuurisektori vajadusi. Rõhutab ju ka kehtiv koalitsioonileping, et kriiside tingimustes tuleb erilist tähelepanu pöörata Eesti kultuuri elujõulisusele ja kättesaadavusele.

Avaldusele on alla kirjutanud: 

Arvo Pärdi Keskus

Eesti Balletiliit

Eesti Etendusasutuste Liit

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Eesti Filmi Instituut

Eesti Filmitööstuse

Klaster

Eesti Heliloojate Liit

Eesti Interpreetide Liit

Eesti Jazzliit

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

Eesti Kinoliit

Eesti Kontsert

Eesti Kooriühing

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Meremuuseum

Eesti Muusikanõukogu

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Eesti Tantsuagentuur

Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit

Eesti Teatriliit

Festival Jazzkaar

Forum Cinemas

Ida-Viru Loomeklaster

Kino Artis

Kunstiasutuste Liit

Music Estonia ja Live Music Estonia

Muuseuminõukogu

Pärnu Muusikafestival

Rahvusooper Estonia

Tallinn Music Week ja Station Narva festivalid

Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival

Tartu Kunstnike Liit

Teater Vanemuine

VLG Filmid OÜ

Von Krahl

¹ Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kultuurisektoris (kunst, meelelahutus ja vaba aeg) oli 2022. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 1302 eurot, sektorite lõikes oli see oli üks madalamaid tasusid. Haridussektoris oli 2022. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 1606 eurot. Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes oli 2022. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 1851 eurot. Täpsemad faktid: https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-ii-kvartal-2022

² Näiteks filmivaldkonnas läheb 67 protsenti eelarvest teistesse sektoritesse. SA Eesti Kunstimuuseumi näitel oli aastal 2021 sidustööde kulu üle 2 mln euro, selle summa ulatuses said tööd üle 750 partneri.