Suur filmihääletus: ikka Arno ees ja Gabriel järel

See, kas «Kevadest» saab eesti rahva lemmikfilm, selgub aprilli lõpuks. Foto: «kevade»/tallinnfilm

Kriitikud on seda juba teinud – valinud sajandi parimaks eesti filmiks «Sügisballi». Nüüd on sõna vaatajatel.

Juba kuu aega on käinud postimees.ee-s filmihääletus, mille eesmärk on koos juubeliaasta korraldajatega välja selgitada siinse filmiajaloo armastatuim pikk mängufilm. Nüüd, kui esimene voor – selles sõelutakse ligemale 240 linateose seast välja 50, mis jätkavad teises voorus – hakkab lõppema, on aeg teha esimene vahekokkuvõte.

See ütleb, et juhtimas on «Kevade», järgnevad «Viimne reliikvia» ja «Siin me oleme».

Tähelepanuväärne on, et Sulev Nõmmiku komöödiaid on esikümnes koguni kolm, ka «Mehed ei nuta» ja «Noor pensionär». Värskeim esikümnefilm on pärit aastast 2002 – «Nimed marmortahvlil». «Sügisball» ja «Klass» – veel värskemad – püsivad esikümne piirimail.

Miski pole veel otsustatud – hääletuse teine voor algab 12. märtsil ja kestab aprilli lõpuni. Võitja kuulutatakse välja 30. aprillil Tartus eesti filmi sünnipäevapeol, millest teeb otseülekande ka ETV.

Selliseid rahvaküsitlusi on tehtud ka mujal, lähinaabritest viimati näiteks Soomes.  

2007. aastal, kui sealne mängufilm tähistas sajandat sünnipäeva, küsis oma lugejatelt parima linateose järele päevaleht Helsingin Sanomat. Tulemus ei üllatanud. Ülekaalukalt võitis Soome kinolevi kõigi aegade vaadatuim – 2,8 miljonit korda – linateos, Edvin Laine «Tundmatu sõdur», mis on pärit 1955. aastast. Uuema aja filmidest saavutas kõrgeima, neljanda koha Aki Kaurismäki 2002. aasta «Mees ilma minevikuta».

Vähem või rohkem tõsiseltvõetavatel küsitlustel on norrakad valinud sajandi parimaks koguni nukufilmi, Ivo Caprino 1975. aasta «Flåklypa grand prix’», taanlased aga Anders Thomas Jenseni 2000. aasta komöödia «Vilkuvad tuled».

Arvukamalt leidub mõistagi kriitikute edetabeleid. Eestis on selliseid, mis puudutavad kogu siinset filmiajalugu, vähemalt kaks, kumbki valminud filmiajakirjanike ühingu initsiatiivil. 2002. aastal võitis «Kevade», 2011. aastal juba «Sügisball».

Nüüd on ka meil käes vaatajate kord – kas või tasakaalu mõttes. Viimase vajalikkust rõhutab ka rahvahääletuse idee autor, filmiprodutsent Artur Talvik, seda üpris teravas vormis: «Idee tekkis protestist viimase filmikriitikute edetabeli vastu või õigemini selle vastu, et nii väike rühm inimesi otsustab, et nende valik ongi see parim. Ei ole. Ootan tulemust, mis oleks laiapõhjalisem ja kirjeldaks nende eelistusi, kes kinos pileti ostavad. Produtsendina tasub sellist edetabelit põhjalikult analüüsida ja sellele peaks pöörama tähelepanu ka filmiametnikud.»

Hääletada ja ka jooksvalt tulemusi jälgida saab Postimehe võrguversiooni esileheküljel.

Hääletuse esikümme

1.    «Kevade» (1969)

2.    «Viimne reliikvia» (1969)

3.    «Siin me oleme» (1978)

4.    «Mehed ei nuta» (1968)

5.    «Nimed marmortahvlil» (2002)

6.    «Nukitsamees» (1981)

7.    «Suvi» (1976)

8.    «Hukkunud Alpinisti hotell» (1979)

9.    «Nipernaadi» (1983)

10.    «Noor pensionär» (1972)

4. märtsi seisuga.