Eesti kunstniku loodud fallosed on põhjustanud Lätis suure tüli

Sander Raudsepp, "Dicksus". Foto: sanderraudsepp.ee

Möödunud nädal eemaldati Daugavapilsi omavalitsuse survel Mark Rothko kunstikeskuse sügisnäituselt kolm Eesti keraamiku Sander Raudsepa isikunäitusel «Teispoolsus - surra, et sinna jõuda» üleval olnud tööd. Tsüklis «Sinu alternatiivne Jeesus» on risti mitmeti tõlgendatud, seal hulgas on Raudsepp sellele asetanud fallose, ning see on sotsiaalmeedias ja linnaelanikes põhjustanud teravat vastukaja, vahendab Läti avalik-õiguslik ringhääling.

28. oktoobril avati Daugavpilsi Mark Rothko kunstikeskuses viis uut näituseprojekti. Üks projektidest – Eesti keraamiku Sander Raudsepa isikunäitus «Teispoolsus - surra, et sinna jõuda» tekitas avalikkuses segadust ja vastumeelsust, sest ühele teosele nimega «Dicksus» on kunstnik asetanud ja joonistanud ristile peenised.

Rothko kunstikeskus ja Daugavpilsi linnavolikogu said religioossetelt konfessioonidelt, erinevatelt kultuuriühingutelt ja elanikelt mitmeid kirju, milles mõisteti näitus hukka ja paluti maha võtta, mispeale eemaldas keskus näituselt kolm Raudsepa tööd. 

«Esiteks on see näitusehooaeg üldiselt väärtustest, mis meist igaühel individuaalselt on, aga ka millised väärtused on tänapäeva ühiskonnas. See on väärtustest ja nende üle- või alahindamisest ning üks osa sellest näituseprojektist on Eesti kunstniku keraamika-, maali- ja graafilistel kompositsioonilahendustel,» märkis kunstikeskuse juht Māris Čačka Läti ringhäälingule antud kommentaaris.

Linnavolikogule ja Rothko keskusele saatsid kaebekirjad usulised konfessioonid, erinevad kultuuriühingud ja elanikud.

«See näitus kutsus võib-olla esile arusaamatuse ühiskonnas ja ka vaimulikes ringkondades. See on vastureaktsioon, mis tulenes sellest, et inimesed kas ei olnud seda näitust näinud või kui nad seda nägid, tajusid nad kompositsioonis kujutatud elemente liialt otseses mõttes. Nii mõnelgi juhul ei jõuta tuumikuni ning üks-kaks üksikut teost võetakse kontekstist välja – see põhjustabki arusaamatusi,» jätkas Rothko keskuse juhataja.

Daugavpilsi linnavolikogu esimene aseesimees Aleksejs Vasiļjevs leiab, et mõelda tuleks eraldi ruumide loomisele, kuhu saaks kokku tuua provokatiivsed kunstiteosed.

«Võib-olla tuleks ette näha eraldi ruumid, kuhu saab kirjutada, et on provokatiivseid materjale, mis võivad tekitada erinevaid reaktsioone, või panna kirja, et tegemist on näitusega, mis on mõeldud vanusele 18+. Kui mõni pere tuleb näiteks pärast kirikuskäimist, aga seal on risti külge kinni jäänud peenised... Siis vabandust. Rääkisime Mark Rothko kunstikeskuse juhiga ja ta nõustus, et Daugavpils pole selliseks näituseks valmis, aga kui Daugavpils pole valmis, siis milleks see näitus Daugavpilsis on?» rääkis Vassiljev.

Ta lisas: «Me ei soovi siiski keelata kogu näitust, sest tegemist on siiski väga suure näitusega, mis võtab enda alla kaks korrust.»

Üleskutsele reageerides eemaldas Mark Rothko keskus näituselt kolm Eesti kunstniku teost: «Rahvus on jäärakari», «Juzy» ja «Dicksus» sarjast «Sinu alternatiivne Jeesus». 

Kolme teose eemaldamine on aga kaasa toonud uusi probleeme, sest Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeerium leiab, et Rothko muuseum ja Daugavapilsi omavalitsus on toiminud valesti.

Keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeerium reageeris Daugavapilsi kunstitsensuurile vastu seisva Läti Muuseumide Ühenduse avatud kirjale, mille tulemusena eemaldati Mark Rothki kunstikeskusest kolm Eesti kunstnik Sander Raudsepa tööd. Näituse korraldaja nõustub Läti Muuseumide Ühendusega, sõnades, et «demokraatlikus riigis ja haritud ühiskonnas ei ole kohta tsensuuril». Seevastu tegi Läti kultuuriminister Nauris Puntulis ettepaneku arutada seda küsimust järgmisel nädalal haridus-, teadus-, ja kultuurikomisjonis, teatas kultuuriministeeriumi esindaja.

Kultuuriministeeriumi kultuuripoliitiliste küsimuste asekantsler Uldis Zariņš rõhutas, et üleskutse kunstiteoseid ära viia ei olnud valla ametlik otsus, vaid surve mõjul. 

«Kui me räägime otsusest, siis muidugi võiks küsida, kas see otsus on seaduslik ja põhjendatud, aga kuna sellist formaalset otsust ei ole, siis küsimus on selles, kas ja millised on juriidilised võimalused antud olukorra lahendamiseks. Kultuuriminister kutsub Daugavpilsi omavalitsuse vestlusele, et kuulata nende arvamust selle olukorra kujunemise kohta ja ka selle kohta, milliseid lahendusi nad välja pakuvad,» sõnas asekantsler. 

Zariņš teatas, et kultuuriminister tegi ettepaneku arutada seda küsimust järgmisel nädalal riigikogu haridus-, teadus- ja kultuurikomisjonis. Ta märkis: «Seda küsimust ei saa käsitleda ilma selle sisust rääkimata ja kas sellisel sisul on õigus eksisteerida. Kas kunst on oma olemuselt iseseisev ja kas poliitilist survet ei tohiks selle suhtes avaldada. Küsimus on ka, mis on lubatud ja mis mitte, sest sellisel moel jõuame väga kiiresti tagasi vanasse nõukogude okupatsiooni aega, mil võimudel oli õigus öelda, mis kunstil on õigus olla ja milleks mitte.»

Ka Daugavpilsi Mark Rothko kunstikeskus jagas eile Facebookis postitust, tuletamaks meelde, et Läti põhiseadus näeb ette, et igaühel on õigus mõtte-, teadvuse- ja usuvabadusele. Kirik on riigist eraldatud.