Eestlased said pähe! Läti kunstnikke tunnustati magusa preemiaga

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Laura Aizporiete installatsioon «Garage 119».
Laura Aizporiete installatsioon «Garage 119». Foto: Pressifoto

Selleaastase Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhinna konkursi Grand Prix ja kaasneva 1000-eurose rahalise preemia võitis rahvusvahelise žürii otsuse tulemusena Läti kunstnik Laura Aizporiete installatsiooniga «Garage 119». Noore maalikunstniku preemia ning 500 eurot auhinnaraha pälvis samuti lätlanna, Ingrida Ivane, kes esitas konkursile massiivse maali «34 29». Konkursil lõi kaasa 26 Eesti kunstnikku. Vaata, millised teosed konkursil osalesid.

Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhind (NOBA Award) on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mis tutvustab äsja ülikooli lõpetanud autorite loomingut. Sel aastal juba seitsmendat korda toimuval võistlusel osales kokku 80 noort kunstnikku 156 teosega Läti, Leedu, Eesti ja Soome kunstiakadeemiatest.

Žüriiliikme, Läti kunstiakadeemia prorektori ja maaliosakonna professori Andris Vītoliņši sõnul avaldavad võidutööd muljet nii oma suurejoonelisuse kui ka tehnilise teostuse poolest. Konkursi ellukutsunud NOBA.ac kunstikeskkonna eestvedaja Andra Orn lisab, et kui tavaliselt on heitlus preemiate nimel olnud väga tasavägine, siis tänavu edestasid nii Grand Prix' kui maalipreemia pälvinud kunstnikud konkurente märkimisväärselt. «Žüriiliikmed nägid neis kunstnikes tugevad potentsiaali rahvusvahelisel areenil silma paista, käsitledes aktuaalseid teemasid ja teemasid,» lisab Orn.

Ingrida Ivane massiivne maal «34 29».
Ingrida Ivane massiivne maal «34 29». Foto: Pressifoto

Laura Aizporiete jaoks ei ole Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhinna Grand Prix esimene silmapaistev tunnustus. 2022. aastal lõpetas ta Läti kunstiakadeemia kujutava kunsti osakonna maaliteaduskonna Vilhelms Purvitise auhinnaga, 2020. aastal kandideeris ta XII noore maalikunstniku preemiale ja 2018. aastal SEB maalikunsti auhinnale.

Peapreemia laureaat Laura Aizporiete sõnab, et kuigi maalimine on tema jaoks kõige köitvaim kunstivorm, püüab ta distantseeruda selle traditsioonilisematest võtetest. «Maalimisel on võimalik kasutada paljusid erinevaid materjale, nagu kristalle, tolmu, roostet, puitu. Mind huvitab erinevate materjalide, ainete ja kemikaalidega katsetamine, sest see toob kaasa põnevaid ettearvamatuid tulemusi. Alates 24. veebruarist, kui pidin Ukrainast Kiievist kiiresti lahkuma, olen ümber hinnanud oma huvid ja prioriteedid ning kunsti kui kommunikatsioonivormi võimalused. Praegu keskendun memoriaalkunstile ja ühiskondlikult vastutustundlikule aktiivsele kunstile,» lisab ta.

Noore maalikunstniku preemia laureaat, maali- ja tekstiilikunstnik Ingrīda Ivane on seni korraldanud Eestis ja Lätis kaheksa isikunäitust ning osalenud enam kui 50 rahvusvahelisel grupinäitusel. Ta on aastaid uurinud majade, hoonete ja kodudega seotud teemasid ning loonud mitmekülgseid teoseid rahvusvahelist tähelepanu pälvinud gobeläänidest installatsioonide ja live-maalimisteni.

Ivane konkursile laekunud töö «34 29» on 30-ruutmeetrine maal, mille eesmärk on paremini mõista, millist tähendavad inimestele majad ja kodu kaotamine. Oma kunstiteostes kasutab ta enda välja töötatud maalimistehnikat, mis jäljendab viise, kuidas inimesed asju märkavad ja visuaalseid mälestusi kujundavad.

Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhinna publikupreemia anti mõne nädala eest üle Leedu kunstnikule Laura Marija Salkauskienele kunstiteose «Emptiness and energy II» eest. Auhind hõlmas 500 euro suurust rahalist preemiat.

Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhinna konkursi 2022 rahvusvahelise žürii koosseisu kuulusid Oslo riikliku Kunstiakadeemia dekaan, kunstiajaloolane ja kuraator Sarah Lookofsky, Umeå Kunstiakadeemia dotsent Per Nilsson, Islandi Kunstiülikooli rektor Fríða Björk Ingvarsdóttir, Taina Erävaara ja dr. Vesa Taatila Turu Rakenduskõrgkoolist, Anne Klontz Konstfacki Kunstiülikoolist, Andris Vītoliņš Läti Kunstiakadeemiast, Pire Sova Eesti Kunstiakadeemia galerist, Vilniuse Kunstiakadeemia rektor Ieva Skauronė, Uniarts Helsinki õppejõud Harri Monni, Helsingi biennaali 2022 kaaskuraator Pirkko Siitari ja Andra Orn NOBA.ac-st.

Tagasi üles