R, 3.02.2023

MUUSEUMIROTID ON SELGUNUD ⟩ Viimsi Artiumis auhinnati 2022. aasta parimaid näitusi

Kultuuritoimetus
Viimsi Artiumis auhinnati 2022. aasta parimaid näitusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Muuseumirottideks kutsutud aastaauhinnad.
Muuseumirottideks kutsutud aastaauhinnad. Foto: Lauri Kulpsoo

Viimsi Artiumis kuulutati eile õhtul välja 2022. aasta parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte 10 kategoorias. Lisaks panid eriauhinnad välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond.

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid

  • Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Tartu Ülikooli muuseumi näitus «Toomkiriku saladuste kamber». Näituse kureerisid Mariann Raisma, Tiiu Kreegipuu ja Karoliina Kalda.
Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Tartu Ülikooli muuseumi näitus «Toomkiriku saladuste kamber».
Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Tartu Ülikooli muuseumi näitus «Toomkiriku saladuste kamber». Foto: Mana Kaasik

Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus «Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst». Näituse kuraatoriks on Maria Muuk, kujundaja Aadam Kaarma, graafiline disainer Anna Kaarma ja konsultant Eve Kask.

Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus «Raamatukujundaja töötuba.
Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus «Raamatukujundaja töötuba. Foto: Aadam Kaarma
  • Parim muuseumikogu arendaja on Tartu Linnamuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Meremuuseumi, Virumaa Muuseumide ja Pärnu Muuseumi ühistöös valminud veebipõhine kogude töö käsiraamat MuuWik.
  • Kõige kaalukamaks konserveerimistööks valis komisjon Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut uue hingamise saanud ikooni «Trooniv Kristus» konserveerimise. Töid teostasid Kristina Aas, Viljar Talimaa, Ruth Paas, Heige Peets, Jaak Rand ja Jaanus Heinla.

    Värskelt Kanutis konserveeritud ikoon «Trooniv Kristus» konserveerimise.

    Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut

  • Kogukonna sõbra kategoorias pälvis võidu Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud festival «Toome müks: Milline on sinu unistuste Toomemägi?». Sündmuse korraldasid Karoliina Kalda, Ele Loonde, Kadri Kaljurand ja Külli Lupkin.

    Muuseumiroti Kogukonna sõbra kategoorias pälvis võidu Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud festival «Toome müks: Milline on sinu unistuste Toomemägi?».

    Sten-Ander Ojakallas

  • Parim muuseumihariduse edendaja on Tallinna Linnamuuseumi aastaprogramm «Apteeker Melchiori filmi radadel». Programmi loojad on Küllike Tint, Anneli Jalava, Karoli Loo, Natalja Gritsõk, Hendrik Julius Kits, Kristel Lemming, Marge Sassi, Kristjan Arunurm ja Liina Altmäe.

    Tallinna Linnamuuseumi aastaprogramm «Apteeker Melchiori filmi radadel»

    Meeli Küttim

  • Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Eesti Arhitektuurimuuseumi trükist «Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant». Trükise koostajad on Carl-Dag Lige ja Marje Eelma.

    Eesti Arhitektuurimuuseumi trükis «Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant»

    Marje Eelma

  • Parima teadusürituse korraldas Tartu Linnamuuseum. Selleks on konverents «Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast». Konverentsi peakorraldaja on Arvi Haak.

    Tartu Linnamuuseumi konverents «Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast».

    Ove Maidla

  • Kõige kõvema muuseumiarendaja tiitel läks Eesti Kunstimuuseumile projekti «Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis» eest. Selle eestvedajad on Karin Vicente, Aleksander Meresaar, Ester Kangur, Johanna Lamp, Kaisa-Piia Pedajas, Erki Janvest ja Valmar Pappel.

Eriauhinna pälvis tänavu Eesti muuseumidele Ukraina heaks varjevõrkude valmistamise algatuse eest. Erilise tänu pälvisid Rannarootsi Muuseum, Vabamu ja Tartu Linnamuuseumi Laulupeomuuseum ning Jaana Ratas ja Anu Lensment.

Eesti Muuseumiühing andis üle ka omapoolse eriauhinna Terav Pliiats. Selle sai Eesti Tervisemuuseumi meeskond eesotsas Andres Arendiga terviseteemalise sisuloome ja selle turunduskommunikatsiooni eest. Tervisemuuseumi sisuloomelised projektid - podcast «Sünaps», kogude päevik ja näituse «Lapsesuu» blogi - toetavad süsteemselt muuseumi põhitegevusi, nende loomisel on kaasatud nii muuseumi oma töötajaskonda kui ka partnereid, eksperte ja sihtgruppe. Seda kõike eesmärgiga viia inimeste füüsilist ja vaimset tervist edendavad teadmised-kogemused populaarteaduslikus vormis laiema publikuni.

EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond tunnustas oma Rotilõksu-nimelise eriauhinnaga samuti esimese Eesti muuseumina Rohelise Muuseumi sertifikaadi saanud Kumu. «Kestlikkus on turismiarenduses üks olulisematest teemadest. Muuseumid on teinud näitustega väga head tööd keskkonnateemade populariseerimisel, kuid Eesti külalistele avaldab muljet ka muuseumide enda roheline tegutsemine. Meie kestlikkust hindavatele põhjanaabritele, kes siin kõige rohkem käivad, on rohemärgid jõuline turundussõnum. Roheliste muuseumide lisandumine annab tugeva panuse Eesti maine kujundamisse ka kaugemal,» ütles ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 70 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid.

Iga Muuseumiroti kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil. Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.

Konverents ja gala on järelvaadatavad Muinsuskaitseameti YouTube lehel.

Märksõnad
Tagasi üles