/nginx/o/2023/01/26/15100859t1h484b.jpg)
Postimehe kultuuritoimetus alustab iganädalase rubriigiga «Uued filmid kinolevis», mis tutvustab värskeid kinolevisse ilmunud filme. Ühtlasi annab ajakirjanik ja filmikriitik Ralf Sauter soovitusi, mida kindlasti vaatama minna tasuks. Rubriigiga alustamiseks sobib jaanuari viimane nädal suurepäraselt, sest täna, 26. jaanuaril, esilinastub kaks suurt Oscarinõudlejat.
Režissöör Martin McDonagh, kestus 1 tund ja 54 minutit
Parima komöödiafilmi Kuldgloobusega pärjatud «Inisherini hinged» on uusim šedööver näitekirjanikult ja filmitegijalt Martin McDonaghilt, kelle eelmine film «Kolm reklaamtahvlit linna servas» tõi Oscari näitlejatele Frances McDormandile ning Sam Rockwellile.
Tänavuste nominentide seast leiab «Inisherini hingede» peaosatäitjad Colin Farrelli ja Brendan Gleesoni, kes kehastavad Inisherini-nimelisel Iirimaa saarel elavaid mehi Pádraici ja Colmi, kelle sõprus ootamatult katkeb, kui Colm otsustab, et ei taha lihtsameelse Pádraiciga enam tegemist teha.
«Inisherini hinged» on mõistujutu mõõtmetes töötav absurdimaiguline film, mis seob endas eksistentsiaalseid küsimusi inimloomuse kohta. Samas on «Inisherini hinged» ka meeletult vaimukas ja erilise õhustikuga, viies meid väikesele eraldatud saarele, kus kõik tunnevad kõike ning kaljude vastu peksavad vahutavad merelained. McDonagh näitab, et ootamatult üksinda jäänud inimhinges mässab samasugune stiihia nagu lõputus meres.
9 Oscari nominent!
Režissöör Steven Spielberg, kestus 2 tundi ja 31 minutit
Millega on Steven Spielbergil meid enam üllatada, võiks küsida filmisõber, kes on näinud tema suuri ajaloofilme, uudsete eriefektidega kinorevolutsiooni teinud kassafilme, muusikali «West Side Story» ja mitmeid hämmastavaid fantaasiafilme. Steven Spielberg on küündinud oma karjääri jooksul igasse žanrisse, kuid alles nüüd, 76 aasta vanuselt, otsustas ta vaadata sissepoole ning teha filmi iseenda nooruspõlvest, kui ta hakkas tegema esimesi katsetusi filmikaameraga.
50ndatel toimuvas «Fabelmanides» võtab noore Spielbergi kuju Sammy Fabelman, keda kehastab võrratult kohmetu ja sarmikas uustulnuk Gabriel LaBelle. Fabelmanide perekonna lahkukasvamist, aga ka Sammy Fabelmani filmitegemise kirge vaatlev «Fabelmanid» on mõjuvalt meenutuslik film, mida täidavad maagiline valgus ning helged osatäitmised. Spielberg näitab läbi isiklike kogemuste, millist väge tunneb noor talendikas filmitegija, kes hämmastab oma lennukate amatöörfilmidega kinosaalitäit rahvast ning jäädvustab oma perekonna kõige ilusamaid ja valusamaid hetki.
7 Oscari nominent!
Režissöör Carla Simón, kestus 2 tundi
Carla Simóni päikeseküllane «Alcarras» viib vaatajad Kataloonia külla, kus üks perekond elatub virsikukasvatusest. Pärast maa omaniku surma võtab tema poeg nõuks maa maha müüa, alustamaks uut äri, mis ähvardab virsikupuud asendada päikesepaneelidega. Hispaania põllumajanduskriisi süvenevas filmis peab perekond võitlema pealetungivate tehnoloogiliste uuendustega ning leidma viisi neid elatava maa säilitamiseks.
Film võitis 2022. aasta Berliini filmifestivalil Kuldkaru. Hispaania esitas selle parima võõrkeelse filmi Oscarile, kuid nominentide hulka filmil pääseda ei õnnestunud. Carla Simón näitab oma teises filmis tundlikult ja luuleliselt, milline side valitseb inimese ja temale kuuluva viljaka maatüki vahel, mida on põlvest põlve edasi pärandatud.
Režissöör Jean-François Richet, kestus 1 tund ja 47 minutit
Enamjaolt keskpärastesse, mõnikord vaadatavatesse märuli- ja katastroofifilmidesse taandunud Gerard Butler mängib peaosa tempokas märulifilmis «Lennuk», kus Butleri mängitud piloot Brodie Torrance (Gerard Butler) peab sooritama ootamatu hädamaandumise sõjast räsitud saarel ning koos mitte kõige usaldusväärsema partneriga päästma pantvangi võetud reisijate elud. Milline väärikas ja usaldusväärne piloot!
Ilmselgelt odavapoolne «Lennuk» ei ole suurepärane film, aga auhinnahooajal kulub tõhusat märulikosutust pakkuv vahepala ära. «Lennuk» on parajalt vaimukas, allub fundamentaalsetele loogikareeglitele ja annab sarmikatele kangelastele piisavalt põneva probleemi ära lahendada. Igal juhul on see etem kui «Olympus Has Falleniga» alanud «Falleni» triloogia, millega Butler end märulitäheks on sepistanud. Ja pealkiri on konkreetsem. Loe Ralf Sauteri arvustust.
Režissöör Oliver Park, kestus 1 tund ja 33 minutit
Kui «Ohvrianni» plakatile ja reklaamklipile kiire pilk peale visata, ei tundu see film isegi õudukasõbrale kõige usaldusväärsema valikuna, sest vastu vaatavad ammu tuttavad klišeed: plakatil seisab inetu vanamoodsa tapeedi ees valget lina kandev tüdruk, kes võib olla seestunud, ning reklaamklipis jahutakse kuritahtlikust deemonist. Ühtlasi on lavastaja Oliver Park varem teinud ainult ühe õudusfilmi, mis ei ole mingit märki maha jätnud.
See-eest olgu jälle märgitud, et viimase kümne aasta jooksul on märgiliste õudusfilmidega tulnud lagedale tundmatud tegijad ja näidanud, et mõnikord tasub debüteerivatele õudukalavastajatele võimalus anda. «Ohvrianni» senine tagasiside on tegelikult üllatavalt positiivne, sest kiitvalt on välja toodud selle atmosfääri ja klassikalist stiili, aga ka pereprobleeme, mille lugu põnevalt välja mängib.
/nginx/o/2021/05/23/13797987t1hedae.jpg)