Visadus viis sihile, viimaks valmiski nii-öelda debüüt, 8-sekundiline ühekaadrifilm «Ema toob kuurist puid». Sama visadus tegi Põldrest ka väärika filmimehe. Alul tundus, et sirge tee ees on lahti. Siiski mitte. Pärast Tallinna 2. keskkooli lõpetamist läks 1961. aastal luhta astumine Moskva Filmiinstituuti. Väljajäämine oli valus hoop, ent Põldre ei matnud unistust maha. Ta alustas valgustajana, täitis pikka aega võtteplatsil teisigi kaunis tagasihoidlikke ameteid – kino tõmbas! – ning siis avaneski lausa imeline tee. Põldre koolitas ennast filmimeheks algul Prahas (1970) ja seejärel Krakówis (1971), siis järgnes ihaldatud, maailmakuulus VGIK (1974). Selle lõpetamise järel sai ta professionaaliks ning tosinkonna mängu- ja muusikafilmi autoriks, tihti kaasnes režissööriametiga ka operaatori- ja stsenaristitöö või oli ta neis ameteis kolleegide filmides. Pluss mitukümmend dokki.