UUED FILMID KINOLEVIS Mõnus eestimaine suvejant ja järjekordne Marveli seiklus

Copy
Kaader mängufilmist "Suvitajad". Mängivad Kaire Vilgats, Meelis Rämmeld, Ago Anderson, Pääru Oja, Maarja Jakobson, Kristel Elling, Adele Taska, Robert Klein, Jakob Saare, Lauri Nebel. Stsenarist Martin Algus, režissöör Ergo Kuld.
Kaader mängufilmist "Suvitajad". Mängivad Kaire Vilgats, Meelis Rämmeld, Ago Anderson, Pääru Oja, Maarja Jakobson, Kristel Elling, Adele Taska, Robert Klein, Jakob Saare, Lauri Nebel. Stsenarist Martin Algus, režissöör Ergo Kuld. Foto: Robert Lang, Ekebert Esken, Venno Kornak

Iganädalane filmirubriik «Uued filmid kinolevis» tutvustab uusi kinolevisse jõudnud filme. Selle nädala uuteks saabujateks on uus kodumaine komöödia «Suvitajad» ning värske Marveli seiklus «Sipelgamees ja Vapsik: Kvantmaania», peenema maitsega inimesed võivad vaadata aga Nicolas Bedose filmi «Maskeraad» poole.

«Suvitajad»

Esilinastuselt positiivse vastuvõtu saanud «Suvitajad» on uus kodumaine komöödia, mille lähtepunktiks on Juhan Smuuli samanimeline jutustus. Sulev Nõmmik on sellest loost juba teinud kultusfilmi «Siin me oleme», kuid kogenud Martin Alguse stsenaarium annab «Suvitajatele» moodsad ja särtsakad suveriided selga. Põhjuseid, miks tasuks «Suvitajaid» vaatama minna, leidis Hendrik Alla tervelt kuus.

«Sipelgamees ja Vapsik: Kvantmaania»

Marveli ulatuslik kinouniversum on jõudnud viienda faasini (jah, usu või ära usu, aga Marveli koomiksifilmid jaotuvad faasidesse!), mis algab kolmanda «Sipelgamehe» soolofilmiga «Sipelgamees ja Vapsik: Kvantmaania». Kui varasemalt on «Sipelgamehe» soolofilmid töötanud jantlike röövilugudena, kus enda suurust manipuleeriv kangelane Scott Lang peab võitlema sulide ja kelmidega, siis «Kvantmaania» leiab metafüüsilisema mõõtme, viies peategelased fantastilisele Kvanttasandile. See tähendab, et film pakub ennekõike silmailu neile, kes armastavad hämmastavaid kosmilisi eriefekte.

«Maskeraad» («Mascarade»)

Lavastaja Nicolas Bedose «Maskeraad» on moodne satiiriliste varjunditega krimipõnevik, milles löövad kaasa kahekordne Oscari-nominent Isabelle Adjani ning üks prantsuse kino sarmikamaid näitlejaid Francois Cluzot. «Maskeraad», mis leiab inspiratsiooni Bedose isiklikest kogemustest ning klassikalistest Hollywoodi film noiridest, ehitab päikeselisel Prantsuse Rivieral üles tõelise intriigide rägastiku, kui peategelased Adrien ning Margot püüavad maskeerumise abiga läbi viia kavala kelmuse, mis lõpeb mõrvaga. Sealt edasi liigume aga kohtusaali, kus läbi meenutuste, selgituste ja põhjenduste viiakse vaataja sammhaaval lähemale tõele. Selles mängus pole päris süütu aga keegi.

«Virvatuli» («Fogo-Fátuo»)

Cannesi filmifestivalil linastunud «Virvatuli» on kiire ja metsik vaatemäng lavastajalt João Pedro Rodriguesilt, kes murrab filmikunsti piire, tuues kokku tantsu, ulme, pornograafia, homoseksuaalsuse, komöödia, fetišid ja erksa fantaasia. Selles muusikalises fantaasiakomöödias vastanduvad säravblond sinisilmne Alfredo ja tumedanahaline Afonso, kombekas kuninglik perekond ja vabameelsed päästjad. See friigifilm annab kõige eriskummalisema filmielamuse, mida praegu võimalik kinoekraanilt leida.

«Veri» («Blood»)

Kuigi «Vere» lavastajaks on kultusfilmide «Sessioon 9» ja «Masinist» lavastaja Brad Anderson, pole tema värske vampiirifilm laiemat kiitust või tähelepanu leida suutnud. Selle loo keskmes on valusa lahutuse üle elanud meditsiiniõde Jess, kes kolib koos tütar Tyleri ja väikese poja Oweniga elama vanasse talumajja. Uue elu rahuliku alguse lõhub peagi tragöödia, kui Oweni armas koer jääb lähedal asuvas soos salapärasel kombel kadunuks. Mõne päeva pärast tuleb ta üleni verisena koju, kuid pole enam üldse sõbraliku perelemmiku moodi. Ta on agressiivne ja tige ning sööstab perepojale kallale, andes talle edasi nakkuse, millega kaasneb seletamatu verejanu.

«Veri» läheneb tuttavale vampiiriloole psühholoogilise ja meditsiinilise nurga alt, näidates vampirisimi kui haigust, mille käes kannatava lapse päästmiseks on ema valmis kõike tegema. Kriitikud on võrrelnud «Verd» Stephen Kingiga, kes on oma romaanides kujutanud nii vampiire kui äärmuslikke ohverdusi tegevaid lapsevanemaid.

«Belle ja Sebastian: uus põlvkond» («Belle et Sébastien: Nouvelle génération»)

Koerasõpradele loodud «Belle ja Sebastiani» koguperefilmide seeria sai alguse 2013. aastal, kui Cécile Aubry samanimeline 1966. aasta romaan töödeldi mängufilmiks. Koer Belle ja tema omanik Sebastian on prantslastele tuttavad tegelased ning Glasgowst pärit indie-bänd Belle and Sebastian sai nende järgi isegi nime. Nende tegelaskujude kestva populaarsuse valguses on valminud uus film «Belle ja Sebastian: uus põlvkond», mis kujutab metsiku Belle'i ja üksildase Sebastiani sõprust imekaunis Prantsusmaa looduses. Pisikeste filmisõprade rõõmuks saab filmi vaadata eesti dublaažiga.

Tagasi üles