Läti film «Emapiim» väidab, et tõeline vabadus ei saabu siis, kui okupatsioon lõppeb ja võõrväed välja marsivad, vaid siis, kui traumaatilised kogemused on välja elatud, leevendust leidnud, seda nii üksikisiku kui kogu ühiskonna tasandil.
Tellijale
«Emapiim»: nii võimas film, et seda tuleb kasvõi Lätti vaatama sõita
Film põhineb Nora Ikstena romaanil «Emapiim» ja hõlmab aega nõukogude okupatsiooni algusest rahvusliku taasärkamisajani. Tegevustik on edasi antud kolme naise, Astra, tema ema ja tütre Nora kaudu. Filmi saab vaadata ka ajastut tundmata või sellesse süüvimata. Niivõrd üldinimlikud on sealsed probleemid, nagu põlvkondadevahelised suhted, mässumeelse nooruki vastuhakk, sõltuvused, aga ka totalitaarse võõrvõimu vägivald. Kuid oma täieliku mõju saavutab film ikkagi oma ajastu kontekstis.