:format(webp)/nginx/o/2023/09/27/15618006t1h45c3.jpg)
2024. aasta eelarves suurendatakse Autorihüvitusfondi laenutushüvitise mahtu ühe miljoni euro võrra. Kui näiteks Mihkel Raud, kelle raamatuid laenutati 2021. aastal 5658 korda, sai 417 eurot hüvitist, siis uuel aastal saaks ta sama paljude laenutamiste eest suuremat hüvitist.
Alates 2022. aastast on kirjanikud ja illustraatorid võidelnud õiglase laenutustasu eest, mis püsis 14 aastat sümboolsel tasemel.
Kultuuriministeeriumi suurenenud panust kommenteerides ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev: «Kirjanikule ja tõlkijale tuleb tagada võimalus oma tööst ära elada. Laenutasu suurenemine on samm selle eesmärgi poole.»
/nginx/o/2023/02/06/15122725t1hae64.jpg)
Eesti Kujundusgraafikute Liidu esimees Karel Korp rõhutas samuti laenutustasu tähtsust sissetuleku allikana: «Eesti lasteraamatute illustratsioon on maailmatase. Rahvusvahelistel konkurssidel on äramärkimised ja esiletõstmised iga-aastased. Pühendunud illustraator suudab aastas illustreerida heal juhul 3–4 raamatut. Hoolimata honoraridest ja võimalikest preemiatest on siiski keeruline ilma lisatööd tegemata toime tulla.
Autorihüvitusfond on siinjuures üks äärmiselt tõhus tasustamise skeem, mis võib osutuda hädavajalikuks sissetulekuks meie kultuuri parimatele esindajatele.»
«Laenutushüvitis on õiglane ja demokraatlik süsteem, mis toetab otseselt enim armastatud kirjanikke. Selle meetme mahu tõstmisega jõuab ressurss otse meie kirjasõna hoidjateni – kirjanike, illustraatorite ja tõlkijateni. Meie riik on sõnast võrsunud ja toetub sõnale, seega peame oma autoritele näitama, et riik nende tööd tõepoolest väärtustab,» ütles kultuuriminister Heidy Purga.