Nuku- ja Noorsooteatris jagati teatri aastaauhindu

Täna tähistati mitmel pool Eestis ülemaailmset teatripäeva ning Nuku- ja Noorsooteatris toimuval tseremoonial tehti teatavaks teatri aastaauhinnad.

Aasta lavastuse tiitliga pärjati Von Krahli Teatri tükk «Gilgameš ehk igaviku nupp». Idee ja lavastus Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehnilised lahendused Enar Tarmo, muusika Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valgus Oliver Kulpsoo, helikujundus Renzo van Steenbergen.

Aasta lavastaja tiitel anti Peeter Jalakale lavastuse «Gilgameš ehk igaviku nupp» eest.

«See on asi, mille üle me Von Krahlis uhked oleme, et meil on trupp, mis ei koosne interpreetidest, vaid autoritest ehk kõik trupi liikmed - nii näitlejad kui tehnikud - on ühteviisi ka autorid. See on meie teatri tugevus olnud läbi aastate,» selgitas Jalakas «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus, vahendas ERR Uudised.

Jalakas rääkis, et tavaliselt ei mahu Von Krahli lavastused ühegi žanri alla ja neid on raske klassifitseerida, seetõttu on ka žüriil neid raske hinnata. «Ei tea, kas on piirid laienenud või oleme meie ahtamaks muutunud. Tahaksin uskuda seda niiviisi, et need teemad, mida me «Gilgamešis» puudutasime ehk inimeseks olemise põhilised küsimused aegade algusest peale, on saanud taas oluliseks,» arutles ta selles üle, miks just «Gilgameš ehk igaviku nupp» aasta lavastuse tiitli sai.

Aasta meespeaosatäitja auhinna said Juhan Ulfsak ja Erki Laur osade Gilgameš ja Enkidu eest lavastuses «Gilgameš ehk igaviku nupp».

Aasta naispeaosatäitja auhinna sai Katariina Unt osa Nisa eest Vat Teatri lavastuses «Nisa».

Aasta kunstniku tiitel läks tänavu Liisi Eelmaale lavastsute «Gilgameš ehk igaviku nupp» ning «Madame Bovary» eest.

Meeskõrvalosatäitja auhinna sai Risto Kübar osa Trikster eest Teater NO99 lavastuses «Three Kingdoms».

Naiskõrvalosatäitja auhind läks Mirtel Pohlale rollide eest Teater NO99 lavastuses «Rise and Fall of Estonia» ja «Three Kingdoms».

Žürii eriauhinna sai Teater NO99 Põhuteatri eest, mida iseloomustati kui enneolematut idee, uue teatripaiga-teatriruumi avastamine, loomine ja kodustamine. «Mõõtkavad rahvusvahelised. Kultuuripealinna sümbolasutus.»

Muusikalavastuste osas said auhinna Aile Asszony nimirollide särava ja mitmeplaanilise tõlgitsuse eest lavastustes «Manon Lescaut» (Rahvusooper Estonia) ja «Maria Stuarda» (Teater Vanemuine) ja Karmen Puis osade eest Elisabetta I ja Hanna Glawari rollide väljapaistva ja kunstiliselt veenva esituse eest lavastustes «Maria Stuarda» ja «Lõbus lesk» (Teater Vanemuine).

Balletilavastuste osas sai auhinna Alena Shkatula isikupäraste ja hingestatud osatäitmiste eest ballettides «Manon» ja «Rosalinde» (Rahvusooper Estonia).

Tantsulavastuste osas sai auhinna Oksana Tralla lavastuse eest «Väike prints» (Rahvusooper Estonia). Žürii hinnangul oli lavastus läbikomponeeritud tervik, mis mõõdab elu filosoofilisi baasküsimusi elava heli, tundliku anima ja jõulise koreograafia koosloomes.

Teater Vanemuine muusikalavastuste trupp sai muusika-, balleti- ja tantsu eripreemia Henry Purcelli semi-ooperi «Haldjakuninganna» originaalse ja julge tõlgendamise eest. Nauditav lavamaagia, meisterlik kunstide ühtepõimumine.

Parima teatritöötaja kategoorias sai auhinna Rahvusooper Estonia kostüümiosakond balleti «Manon» ettevalmistamise eest. Žürii hinnangul sai osakond väga hästi hakkama suure hulga väga detailiderohke ning tehniliselt keeruka teostusega kostüümide valmistamisega.

Etenduse teenindamise eest sai auhinna lavatehniline juht Gennadi Gorjajev, kes žürii hinnangul suhtub oma töösse loominguliselt ja paindlikult tegemata allahindlust parima tulemuse nimel. Lavastuste «Kollane nool», «Läbi klaasi» ja «Inetu» väga professionaalne lavatehniline teenindamine ja meeskonna juhtimine.

Aasta auhinna haldus-ja administratiivtöötajale silmapaistvate töötulemuste eest eelnenud aastal sai lavastusala juhataja Lui Lääts, kes on 1964. aastast alates töötanud lavatöölise, lavamasinistina, pillikandjana, pealavamasinistina, pealavameistrina. Lui Lääts vastutab 1992. aastast alates kõigi teatris valmivate uuslavastuste valmimise ja igal õhtul «Vanemuise» kolmes majas toimuvate etenduste kvaliteedi eest.

Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna sai tänavu Madis Kolk artiklite eest «Eesti teater 21. sajandil» (Vikerkaar 4-5, 2011); «Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010» (Looming 4/2011); «Teatri taassünd teraapilisest teesklusest» (Sirp, 21.01.2011); «Läänemaise teatri kõrbeaskees» (Sirp, 13.05.2011).

Sõnalavastusele originaalmuusika kirjutamise eest said auhinna Erkki Hõbe originaalmuusika eest lavastusele «Gilgameš ehk igaviku nupp» ning Kristjan Priks originaalmuusika eest Vanemuise lavastusele «Peko».

Ants Lauteri auhinna said tänavu Hele Kõrve osade eest Katerina Sergejevna Odintsova lavastuses «Isad ja pojad», Anna Marmeladov lavastuses «Tšapajev ja Pustota», Eugenie Loyer lavastuses «Vincent», Karin lavastuses «Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.», Seta Tomasian lavastuses «Koletis kuu peal», Amy Thomas lavastuses «Amy seisukoht», osalemine lavastustes «Eesti teatri laulud» ja «Tallinna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu» (Tallinna Linnateater). Lisaks osa Renita täitmise eest filmis «Mina olin siin» (OÜ Amrion) ja Taavi Tõnisson osade eest Muhv lavastuses «Jälle need naksitrallid», Peremees lavastuses «Troll-Poiss», Papageno lavastuses «Võluflööt», Ben lavastuses «Romeo ja Julia», Kukk lavastuses «Väga lihtne lugu», Utešitelnõi lavastuses «Mängurid», Vares Abraksas lavastuses «Väike nõid», Andrew ja ahv Dave lavastuses «Ajuloputus» ja lavastus «Cosette». (Eesti Nuku- ja Noorsooteater).

Georg Otsa auhinna pälvis Rene Soom muusikalise ja lavalise väljendusrikkusega loodud ooperi-ja operetirollid, millest esile tõstetakse: Onegin (Tšaikovski «Jevgeni Onegin»), Cervantes/Don Quijote (Leigh’ «Mees La Manchast»), Schaunard (Puccini «Boheem»), Guglielmo ja Papageno (Mozarti «Cosi fan tutte» ja «Võluflööt»), Achillas (Händeli «Julius Caesar»), Marullo (Verdi «Rigoletto»), Dandini (Rossini «Tuhkatriinu»), Boni ja Edwin (Kálmáni «Silva»), Dr. Falke (Straussi «Nahkhiir»), Ben (Menotti «Telefon»), Escamillo ja Morales (Bizet’ «Carmen»). Auhinna määramisel arvestati osalemist Nargen Opera projektlavastuses ning meisterlikke soolokavu kammerlauljana.

Salme Reegi auhinna pälvis Kaili Viidas Endla teatri lavastuse «Põrrr...!!!» autori, lavastaja ja kunstnikuna – originaalse idee ja kogu ruumi hõlmava kujunduse sõlmimise eest põnevaks vaatemänguks, mis pakub meeldejääva reisi päriselule külla, ning teiseks lennuka osatäitmise eest lavastuses «Aladdini imelamp».

Priit Põldroosi auhinna sai Pille-Riin Purje näitlejaloomingu pikaajalise väärtustamise eest, järjekindla ja pühendunud jälgimise ja jäädvustamisega. Nii regulaarsetes teatriartiklites ja raadiosaadetes kui ka ulatuslikes monograafiates Jüri Krjukovist, Jüri Järvetist (Reet Neimari käsikirja lõpuleviimine ja publitseerimine), «Johannese passiooni» lavastusest. 2011. aastal lisandus raamat «Aitab naljast! Legend Dan Põldroosist».

Natalie Mei auhinna pälvis Iir Hermeliin järjepideva silmapaistva loomingulise panuse eest eesti muusikalavastuste kujundamises. Esile tõstetakse lavastusi «Nukitsamees», «Deketiiv Lotte» ja «Mary Poppins» (Vanemuine).

Kristallkingakese auhinna pälvisid Sandra Uusberg rollide eest Maria lavastuses «Vahepeatus» (R.A.A.A.M); Angela lavastuses «Kiivad armastajad»; Juula lavastuses «Põrgupõhjas uus Vanapagan» (Emajõe Suveteater); Nabra lavastuses «Peko» (Vanemuine); Käthchen lavastuses «The Black Rider» (VAT Teater); Suzanne lavastuses «Üsna maailma lõpus», Rowena lavastuses «Biloxi blues», Joan Helford lavastuses «Aeg ja perekond Conway» (kõik Tallinna Linnateater) ning Jevgeni Grib rollide eest lavastustes «Bernarda Alba maja» (Tallinna Balletikool), «Vestlus luigega» (Tallinna Tantsuteater), «Aeg» (Rahvusooper Estonia), «Helde puu» (Nargenfestival).