MUUSEUMIROTID JAGATUD ⟩ Need olid aasta parimad muuseumiteod
2. veebruar 2024, 21:00
/nginx/o/2022/01/31/14338353t1h259f.jpg)
Pärnu kontserdimajas selgusid täna, 2. veebruaril möödunud aasta parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte üheksas kategoorias. Lisaks panid eriauhinnad välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond.
«Täna tähistame mitte ainult ühe kalendriaasta saavutusi Eesti muuseumides, vaid ka muuseumide võimet inspireerida ja muuta ühiskonda. Muuseumid loovad silla mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning jutustavad Eesti lugu nii eestimaalastele kui ka meie külalistele. Tänan kõiki nominente ja kogu muuseumirahvast, kes tegutsevad iga päev selle nimel, et meie imelisest kultuuririkkusest ja ajaloost saaksid osa ka need, kes tulevad pärast meid,» rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
«Muuseumidel on võime pidevalt areneda ja kohaneda, sidudes oskuslikult möödunut nii käesoleva kui eesseisvaga,» ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson. «Soovin rõhutada, et inimeste kõrval on just muuseumide kogudes peituvatel kultuuriväärtustel väga suur roll. Muuseumitöö hing on muuseumide kogudes. Seal on hoidmisel ja arendamisel meie ühine vara, mille hea käekäigu pärast peame me kõik muret tundma, et need kordumatud väärtused ei kaoks, vaid kestaksid avastamiseks, kasutamiseks, tõlgendamiseks, inspiratsiooni ammutamiseks ja emotsioonide pakkumiseks,» sõnas Mihkelson.
Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid on:
Aasta näitus: Kunst antropotseeni ajastul // Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum
Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja, Karin Vicente.
Teadustrükis: Keeruliste aegade kiuste. Gustav Ränga päevikud 1939–1948 // Eesti Rahva Muuseum
Marleen Metslaid, Indrek Jääts.
Teadusüritus: Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes. Teadusürituste sari 2021–2023. // Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum
Merike Kurisoo.
Muuseumiuuendaja: Muuseumivaldkonna ja museoloogia arendus // Eesti Rahva Muuseum
Pille Runnel, Agnes Aljas.
Kogukonna sõber: Kogukonnaga koos. Näituse «Anu Raud. Elumustrid» korraldamine Heimtali küla kogukonnas ja kogukonnale mõeldes. // Eesti Rahva Muuseum – Heimtali muuseum
Tuuli Tubin McGinley, Anu Raud, Ene-Liis Semper.
Konserveerimistöö: Õppetahvlite uus elu. Tartu Ülikooli muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste väljatöötamine. // Tartu Ülikooli muuseum
Anne Arus, Virge Lell, Netty Muld, Kristiina Ribelus, Maris Tuuling, Tiina Vint.
Muuseumikogu arendaja: Eesti digiühiskonna arengu teemalise kollektsiooni loomine. Kestus 2021–2023 // Vabamu.
Karen Jagodin, Liisi Rannast-Kask.
Turundustegu: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi olümpiateemaline lennuvärav Tallinna Lennujaamas // Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Siim Randoja, Ingris Suvi, Rait Männik, Kaarel Antons.
Muuseumihariduse edendaja: Kutsu muuseum külla // Eesti Piimandusmuuseum
Anneli Siimussaar, Heidi Arula, Helen Arula, Mai Kukk, Mailis Kutsar.
Eesti Muuseumiühing andis üle ka omapoolse eriauhinna Terav Pliiats. Selle pälvis Mariann Raisma.
«Mariann Raisma on olnud Eesti muuseumimaastiku innukas uurija, arendaja ja eestkõneleja. Tema juhitud ning heli,- performance- ja raadiokunstniku Patrick McGinley teostatud heliinstallatsioon kõlas toomkiriku varemete peaportaali alal eelmise aasta juulist septembrini ning kutsus kuulajaid ajarännakule ning mõtlema sellele, millist tähendust kannavad varemed tänapäeval. Mariann Raisma uuenduslikud ja hoogsad ideed pakuvad võimalusi hoida erinevate meediumite kaudu tähelepanu all Tartu Ülikooli pärandit. Mahukate arendus- ja näituseprojektide kõrval jõudis 2023 ta museoloogiaalase doktoritöö kaitsmiseni, mis on oluline laiemalt Eesti muuseumide ajaloo ja muuseumvälja mõistmiseks ning arendab eestikeelset museoloogiat,» ütles Eesti Muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste.
EASi ja KredExi ühendasutuse turismiosakonna ehk Visit Estonia Rotilõksu nimelise eriauhinna külastajasõbraliku muuseumi eest pälvis seekord Vormsi talumuuseum.
Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul käis tervelt kolmandik mullu Eestit väisanud välismaalastest siin mõnes muuseumis või näitusel, mis näitab, et meie muuseumid on väga olulised turismiobjektid. Sedasama on Aaviku ütlust mööda ka kõige külastajasõbralikuma muuseumi eriauhinnaga pärjatud Vormsi talumuuseum, mis on ühtaegu vormsirootslaste identiteedi edasikandja kui ka saare värav ja turismiinfopunkt.
«Saarelisus ja kaugus keskustest lisab turistide silmis Vormsi talumuuseumile kindlasti võlu, ent saare enda inimeste jaoks on ta enamat kui kultuuri- ja ajaloopärandi hoidja – väikeses kogukonnas omandab muuseum laiema mõõtme ja tähenduse. Ühelt poolt on see pisike tubli mäluasutus pühendunud vormsirootslaste kultuuri ja eluolu tutvustamisele, teisalt aga toimetab suviti kogukonnakeskusena,» ütles Aavik.
Üheksa kategooria võitjale on Eesti Kultuurkapitali toel välja pandud rahaline preemia 1500 eurot, mille eesmärk on toetada erialast enesetäiendamist. Kõigile võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu loodud pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jääb ringlema suur Muuseumirott aasta näituse kategooria võitjale.