:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230553t1habd2.jpg)
/nginx/o/2024/04/25/16029441t1h06d9.jpg)
Supermodellid akende asemel
Miks mitte veeta mõned tunnid sellises kaunis kohas, kus pole aknaid. Akende asemel on fotod. Klassikaliselt ilusad, põhjalikult komponeeritud enamasti mustvalged ja ühtlasi väga filmilikud pildid, kus näeme peamiselt 90ndate supermodelle – Cindy Crawfordi, Linda Evangelistat, Kate Mossi, Tatjana Patitzit jne. Enamasti on neid pildistatud kas industriaalsetes linnaoludes või Vahemere randadel. Näituseks nüüdseks meie hulgast lahkunud suunda näidanud moefotograafi Peter Lindberghi «Olemise kergus» Fotografiskas.
Teatud mõttes lõi Lindbergh siis kellegi, keda tuntaksegi kui supermodelli, kes iseloomustas peamiselt 90ndaid ja keda praeguseks pigem ei eksisteeri. Instragram jne on teinud oma töö. Carmen Kassi pildistas Lindbergh muidugi ka.
Kas Peterburi on olemas?
/nginx/o/2024/04/25/16029442t1h10bc.jpg)
Olen Andrei Belõi «Peterburi» (1913–14) juba mõnda aega lugeda tahtnud. Nüüd ilmus ta õnneks eesti keeles Erle Nõmme tõlkes. Boriss Pasternak leidis, et selle romaanita poleks ka James Joyce’i «Ulyssest». Igal juhul Belõi proovib minna kuhugi nähtava taha nagu okultist.
Üks asi on Peterburi ja majad ja inimesed ja vesi ja kanalid jne, aga on veel midagi, on mingisugune nähtamatu müstiline voog, mida siis sümbolist – seda ju Belõi oli, nii teoreetiku kui praktikuna – proovib edasi anda. Esitab radikaalse küsimuse: kas Peterburi on üldse olemas?
Sürrealismi eellane
/nginx/o/2024/04/25/16029443t1hdb08.png)
Hea on, et tegutseb Hieronymuse tõlkesari. Ega neid raamatuid vist väga ei osteta, aga kui neid ei oleks, oleks kindlasti palju halvem. Selles sarjas ilmus peaaegu Belõiga samal ajal veel üks teine äraspidine klassik, Comte de Lautréamonti proosapoeem «Maldorori laulud». Kirjutati see 1860ndate lõpus, aga osutus natuke ajast ees olevaks. 1920ndatel kujunes sellest sürrealistide jaoks väga oluline eelkäija, natuke hiljem ka situatsionistidele ja veel hiljem briti pop-okultistidele.
/nginx/o/2024/04/25/16029444t1hf990.jpg)
Emajõgi kutsub kuulama
Algavad Eesti Muusika Päevad ehk EMP. Tartu kultuuripealinna aastal kasvab EMP kolme lähiriigi muusikat ühendavaks festivaliks Balti ja Eesti Muusika Päevad, mis toimub tänavu esimest korda täies mahus Tartus. Festivali küll juba eile toimunud avakontserdiks komponeeris üks selle kunstilisi juhte Märt-Matis Lill mütopoeetilise oratooriumi pealkirjaga «Emajõe kutse».
Nende jaoks, kes seda ei kuulnud, pole festivali mõttes kaugeltki kõik kadunud, sest see kestab 5. maini, kuuleb uudisteoseid ja muud ka. Ja «Emajõe kutsetki» kuuleb Tartus veel.