Ajakirjal Teater. Muusika. Kino täitus 30 aastat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Repro

Sel nädalal müüki jõudnud Teater. Muusika. Kino (TMK) number tähistab ajakirja 30. ilmumis­aastat. «Viimased rasked aastad on arvud muidugi langusesse viinud, kuid päris viimased arvud näitavad taas mõningast tõusutendentsi,» nendib TMK peatoimetaja Madis Kolk, kelle sõnul on ajakirja tiraaž praegu 1400, tellijaskond moodustab sellest natuke üle poole.


«Muidugi on SA Kultuurilehe väljaannete lugejaskond ka aktiivne raamatukogukülastaja, samuti on TMK hõlpsasti internetis loetav, pool aastat tagasi lisandus ka TMK e-versioon,» arutleb Kolk, lisades: «Kui ühe ajakirja tervislikku seisundit hinnata selle järgi, kuidas tema autor- ja lugejaskonna seas eri põlvkonnad ja vaateviisid sünergia moodustavad, siis tunnen selle seltskonna üle suurt rõõmu.»

Küsimust, kas ajakirjas on oodata ka uuendusi, sest ajakirja struktuur ja rubriigid on püsinud 30 aastat peaaegu et muutumatuna, peab ajakirjaga juba kümme aastat seotud Kolk aga komplimendiks.

«See näitab, et ta toimib lugeja teadvusele sisu tasandil, mitte ei piitsuta tema meeli otsinguga üha uute kosmeetiliste nüansside järele. See on ka põhjus, miks oleme säilitanud algse formaadi, kuigi on ju meiltki küsitud, et kas me ei tahaks olla A4 vms. Mis rubriikidesse puutub, siis TMK juhtiv põhimõte on ikkagi see, et vorm olgu sisu teenistuses.»

Kolgi kinnitusel saab iga osakond igas numbris natuke alla 40 lehekülje, nende raamesse peab mahtuma ka pikk intervjuu «Vastab» ja noore tegija rubriik «Persona grata», lisaks tantsuleheküljed. «Kui tervik lõhustada veel rubriikideks à la «retsensioon», «essee», «vaatepunkt», «poleemika» ja «mõte», tekib oht takerduda vormi teenistusse.

Seda enam, et ideaalis peaks TMK artikkel vastama enamikule neist eelloetletud võimalikest rubriiginimedest. Lugejat ei tohi liigse näpuganäitamisega alavääristada. Seda rohkem laulu, tantsu ja pillilugu võib edaspidi mahtuda e-ver­siooni, lugejal olgu meediumivalik.»

TMK üheks firmamärgiks on pikad ja põhjalikud intervjuud kultuurinimestega nende kujunemisest ja loomingust. Aastaid tagasi ilmus intervjuudest ka paks raamat. Kolk tunnistab, et mõtted uue raamatu ilmumise suunas liiguvad, aga aeg pole selleks veel küps. «Iga numbriga lisandub huvitavate mõtetega uusi põnevaid persoone, see otsus, kuhu järgmine joon vahele tõmmata, olgu hoolega kaalutud.»

Uues numbris

Sünnipäevanumbrist leiab lisaks ajakirja põhiosale 35 lehekülge «kultuuriajakirjanduse eri», kus Toomas Kiho, David Vseviov, Peeter Torop, Evi Arujärv, Tambet Kaugema, Tiit Hennoste ja Marju Lauristin arutlevad, igaüks ise kandi pealt, kultuuriajakirjanduse olemuse ja hetkeseisu üle ning lisaks on ajakirjaga väikese kingitusena kaasas DVD kunstiakadeemia animatsioonitudengite uuemate töödega.

Tagasi üles