/nginx/o/2024/08/14/16289156t1h3326.jpg)
Tartu südalinna kultuurikeskuse nimekonkursil valis žürii 280 pakkumise seast kultuurikeskusele välja nime, mille pakkusid teineteisest sõltumatult välja tartlased Tõnis Tatar ja Piret Tarto. Vaata allpool, milliseid kummalisi nimesid konkursile veel saadeti.
Tartu kultuurikeskuse nimeks saab Siuru.
Tartu Ülikooli kunstiajaloo lektor Tõnis Tatar ütles nime valikut põhjendades, et Siuru oli sada aastat tagasi kõige ägedam, nooruslikum, mässumeelsem ja avangardistlikum rühmitus Eesti kultuuris.
«See oli Pallase kunstiühingu ja kunstikooli kaasaegne. Pallase kunstikool ja galerii on täna Tartus täiesti olemas, miks mitte ka Siuru kultuurikeskus? Siuru on minu meelest ka ilus sõna – suupärane, korraga murdeline ja moodne. Minu jaoks kõlab Siuru kultuurikeskus sama ilusti nagu näiteks Kiasma kunstimuuseum või Oodi raamatukogu Helsingis,» sõnas Tatar.
Piret Tarto ütles, et tal oli algusest peale selline tunne, et kultuurikeskuse nimi peaks tulema «Kalevipojast» ja Eesti mütoloogiast. «Siuru lind on müütiline lind meie rahvuseeposes. Kirjandusrühmituse nimena tähistab Siuru loomise rõõmu ja möödunud sajandi algupoole tärkavat eesti kultuuri,» selgitas Tarto.
/nginx/o/2023/06/27/15418506t1h102a.jpg)
Nimi Siuru ilmus esimest korda eesti kultuurilukku eeposes «Kalevipoeg»:
Siuru-lindu, Taara tütar,
Siidinarmal sulgedega,
Sündis isa sundimata,
Kasvas ema haudumata,
Vanaisa valmisteli
Tütterelle tuuletiivad
Miska lapsi liugenekse,
Kaugele kandenekse.
Arvatakse, et Siuru on eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi leiutatud sõna, tuginedes müütilisele sinilinnu kujundile ja murdesõnale «tsiuruma» (lõõritama).
Laulud siniste sulgedega imelinnust ja unistustest ühendavad paljusid kultuure kogu maailmas. Samuti on Siurut seostatud soomekeelse sõnaga «kiuru», mis tähendab lõokest ja mida läänemeresoome keeltes on hääldatud ka kui «tsiuru». Siuru nime kasutas ka kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal ja kuhu kuulusid August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Henrik Visnapuu. Kõik peale Underi olid Tartuga tihedasti seotud inimesed.
Selle aasta mais ja juunis toimunud avalikul ideekorjel pakkusid tartlased kultuurikeskusele 185 unikaalset nime, kokku tehti 280 pakkumist.
Pakkumiste seast valis nime välja žürii koosseisus Tartu linnapea Urmas Klaas, abilinnapea Elo Kiivet, südalinna kultuurikeskuse juht Aavo Kokk, Tartu Linnaraamatukogu juht Kristina Pai, Tartu Kunstimuuseumi juht Joanna Hoffmann, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja ja nimeuurija Peeter Päll, kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, kirjanik Kristiina Ehin ja loovagentuuri Bond juht Nils Kajander.
/nginx/o/2024/07/03/16197026t1h3a1a.jpg)
Nimekonkursi žürii kohtus suve jooksul mitmel korral ja arutas pakutud nimesid põhjalikult, analüüsides nii nimede tähendust kui ka nende praktilisi kasutusvõimalusi. Kõne all oli ka rahvasuus juba tuntud nimi Süku, mida ideekorjel pakuti välja 21 korral. Süku oli algselt kasutusel suupärase lühendina projektiga töötavate inimeste hulgas ja hakkas tasapisi avalikkuses levima 2020. aasta kevadel.
Žürii jõudis oma arutelude lõpuks üksmeelselt otsusele, et parim nimi kultuurikeskusele on Siuru.
Tartu linnapea Urmas Klaas tänab kõiki, kes nimekonkursile oma ettepaneku tegid. «Mul on väga hea meel, et tartlased nii aktiivselt oma ideid jagasid ja et kõikide nimede hulgas oli just see meie kultuuriloos tähenduslik nimi nagu Siuru.»
Kultuurikeskuse juht Aavo Kokk: «Tartu on eesti kunstmütoloogia kohaselt Taaralinn ja Kreutzwaldi järgi on Siuru eesti müütilise peajumala Taara tütar. Saa siis aru sealt «Kalevipojast» aru, kas Siuru on lind või neiu. Tartus juba ammu ennast sisse seadnud kunstmütoloogilise Vanemuise kõrvale on nüüd hea võimalus tuua ka Siuru. Vanemuine ja Siuru – kaks kandvat kultuuri loomise maja Tartus.»
Kirjanik Valdur Mikita arvates rõhutab see rahvuseeposest tuntud müütiline lind eesti kultuuri järjepidevust üle aegade. «Siuru oli suurem kui pelgalt kirjandusrühmitus, need loojad mõtestasid eesti kultuur laiemalt. Lisaks sellele on Siuru üks ilus, müütilise kõlaga nimi.»
Kirjanik Kristiina Ehin: «Siuru võtab kõik selle maja tegevusvaldkonnad kenal kombel kokku, jättes palju kära tekitanud Süku tähistama selle hoone planeerimise aega. Siurulinnu tiivasirutusse mahuvad ära kõik kaunid kunstid, loominguline eneseväljendus ja kultuuripürgimused. Sinna mahub ka rinda rõõmsaks tegev meelelahutus, kino, kohvikud ja vaba aeg. Loodan, et Siurul on Tartu ja kogu Eesti kultuurile ühendav ja tiivustav mõju.»
:format(webp)/nginx/o/2024/06/06/16127433t1h828b.jpg)
Tartu abilinnapea Elo Kiiveti sõnul toob Siuru kokku ajaloo ja tuleviku, maailmaloomise müüdi ja kultuuri loomise ambitsiooni. «Selles nimes on nii lennukust kui ka jõudu, see kõlab väekalt nii eesti keeles kui ka võõramaalastele. Siuru seob kokku erinevad kultuurivaldkonnad ja sellel on kultuurilooliselt tugev vundament, millele on hea rajada uut kultuurikeskust.»
Tartu Kunstimuuseumi juht Joanna Hoffmann: «Siuru kõlab nagu haldjakeeles ja on atraktiivse kõlaga nii eestlastele kui ka välismaalastele. Samuti meeldib mulle selle sõna tähenduse side eesti kultuuri juurtega. Uus kultuurikeskus tuleb kõige paremas mõttes moodne, aga teatud järjepidevust ja sidet meie kultuuriajalooga see nimi igal juhul pakub.»
Loovagentuuri Bond juht Nils Kajander leidis samuti, et müütiline lind Eesti rahvuseeposest ja muistsest mütoloogiast sobib väga hästi kultuurikeskuse nimeks. «Sinilindu on seostatud maailma loomisega, samamoodi käivad kunst ja uue loomine alati käsikäes. Sellel nimel on ilus ja võimas kõla ning tähendus eesti keeles – ja ainult eesti keeles. Ja samas on see nimi, mis on suupärane ka välismaalastele.»
Konkursile saadeti kultuurikeskusele kõikvõimalikke omapäraseid nimevariante, nagu näiteks: