Seksi ja verega täidetud ooper on nii šokeeriv, et teatrikülastajad vajasid arstiabi

Hetk ooperist «Sancta». Foto: Nicole Marianna Wytyczak

Nädalavahetusel sai tervelt kaheksateist Stuttgardi Riigiooperi külastajat ühest etendusest nii tõsise šoki, et vajasid arstiabi. Tegemist oli Austria koreograafi Florentina Holzingeri lavastusega «Sancta».

«Laupäeval oli meil kaheksa ja pühapäeval kümme inimest, kelle eest pidi hoolitsema meie külastusteenistus,» ütles ooperi pressiesindaja Sebastian Ebling, viidates kahele Florentina Holzingeri lavastatud «Sancta» etendusele.

38-aastane Holzinger on tuntud vabameelsete etenduste poolest, mis hägustavad piire tantsuteatri ja vodevilli vahel. Tema täielikult naistest koosnev kollektiiv esineb sageli osaliselt või täielikult alasti ning varasemad etendused on hõlmanud elusat mõõga allaneelamist, tätoveerimist, masturbatsiooni ning maalimist vere ja väljaheidetega.

«Sancta» hõlmab elavat augustamist, simuleerimata seksuaalvahekorda ja rohkelt nii võlts- kui pärisverd. Pressiesindaja Sebastian Elbing märkis, et kolmel korral oli vaja kohale kutsuda arst.

«Hea tantsutehnika ei tähenda minu jaoks ainult seda, et keegi suudab täiuslikult sooritada tendu'd, vaid ka seda, kui keegi suudab õigel hetkel urineerida,» ütles Holzinger tänavu aasta alguses intervjuus The Guardianile. (Tendu näol on tegemist balletiliigutusega – toim.)

Florentina Holzinger Foto: Jens Büttner / DPA

«Sancta», Holzingeri esimene katsetus ooperiga, esietendus mais Schwerini Mecklenburgi riigiteatris ja põhineb Paul Hindemithi 1920ndate ekspressionistlikul ooperil «Sancta Susanna», millel on omaette vastuoluline ajalugu.

Hindemithi algupärane ooper jutustab loo noorest nunnast, kes, olles ülesköetud ühe vanema nunnakloostri elaniku jutust, astub alasti altari ette ja rebib Kristuse torsolt ära niudevöö. Suur ämblikuga kohtumine viib teda oma tegu kahetsema ning paluma teistel nunnadel end elusalt müüri sulgeda.

See pidi esialgu esietenduma Stuttgardi Riigiooperis 1921. aastal, kuid lavale jõudis alles 1922. aastal pärast proteste, mis puudutasid ooperi väidetavalt pühadust teotavat sisu.

Tänavune versioon, mis ehmatas Stuttgardi publikut, asendas algupärase muusikalise esituse rulluiskudel alasti nunnadega, ristilöödud alasti kehadega ja lesbilise preestriga, kes pidas missat.

Pärast seda, kui Holzinger tõi «Sancta» juunis oma kodulinna Viini, kritiseerisid Salzburgi ja Innsbrucki piiskopid seda kui «püha missa lugupidamatut karikatuuri».

Nunnad hoos! Hetk ooperist «Sancta». Foto: Nicole Marianna Wytyczak

Austria kunstnik on varem väitnud, et tema ooper ei olnud loodud niivõrd kiriku pilkamiseks, kuivõrd uurimaks paralleele konservatiivse institutsiooni ja teiselt poolt kink- ja BDSM-kogukondade vahel.

«Soovitame kõigil külastajatel hoolikalt üle vaadata hoiatused, et nad teaksid, mida oodata,» ütles Ebling ajalehele Stuttgarter Nachrichten. Täiskasvanutele mõeldud etenduse külastajaid hoiatati eelnevalt pika nimekirjaga võimalikest «päästikutest», sealhulgas viiruk, valjud helid, selgesõnalised seksuaalsed tegevused ja seksuaalne vägivald.

«Kui teil on küsimusi, pöörduge külastusteenistuse poole,» lisas Ebling. «Ja kui etenduse ajal tekib kahtlus, võib abi olla pilgu kõrvalepööramisest.»

Teated meditsiinilise abi osutamisest saalis ei ole näiliselt Holzingeri «Sancta» kommertsedule kahju teinud. Kõik viis ülejäänud etendust Stuttgardi Riigiooperis, samuti kaks etendust novembris Berliini Volksbühnes, on nüüdseks välja müüdud.