Arheolooge hämmastab iidne monument: teist sellist pole kuskil maailmas

Monumendi-müsteerium: arheoloogid said teada, et iidne ristkülikukujuline ehitis Inglismaal on arvatust veelgi vanem, aga mis oli selle eesmärk? Foto: COURTESY CORNWALL NATIONAL LANDSCAPE

• Tuhandeid aastaid vana ehitis sai nime kuningas Arthuri järgi.
• Arheoloogid üritavad mõista, mis oli selle eesmärk.
• Edela-Inglismaal asuva monumendi kohta on tehtud uus oluline avastus.

Edela-Inglismaal asub iidne monument, mille eesmärk on aga endiselt mõistatus. Selle kohta uue avastuse teinud arheoloogide sõnul pole midagi sellist leitud mitte kuskilt mujalt maailmast.

Üks silmapaistmatu kivi- ja murumonument Bodmini nõmmel Cornwallis, Edela-Inglismaal, on kohalike arheoloogide sõnul tõenäoliselt 4,000 aastat vanem, kui algselt arvati.

Ristkülikukujuline ehitis, mida kutsutakse «Kuningas Arthuri halliks» ja mida Ühendkuningriigi valitsus varem kirjeldas kui keskaegset loomalauta, on uute avastuste valguses hoopis pärit neoliitikumi ajastust. Teisisõnu: 5,500 aasta tagusest ajast.

Selle eesmärk on aga endiselt mõistatus. Arheoloogide sõnul pole midagi sellist leitud mitte kuskilt mujalt maailmast.

Cornwall National Landscape, 21 organisatsioonist koosnev partnerlus, mis haldab maakonna kaitstud maid, tellis hiljutise väljakaevamise pärast seda, kui kohalikud amatöörarheoloogid uurisid ehitise keskaegset päritolu kahtluse alla.

«Hall» koosneb vallidega ümbritsetud alast, mille mõõtmed on 49 korda 21 meetrit. Selle siseküljel on 56 püsti seisvat kivi, mis ulatuvad peaaegu 2,1 meetri kõrguseni.

«Teist sellist ei leidu mitte kuskil,» ütles Guardianile Cornwalli Arheoloogiaüksuse väljakaevamiste juhtiv arheoloog James Gossip. «Pole midagi, mis oleks ehitatud tol ajal või hiljem eelajaloolisel perioodil, mis koosneks ristkülikukujulisest maa- ja kivivallist, mille sees on püsti seatud kiviortostaatide rivi. Pole midagi sarnast.»

Väljakaevamiste käigus viisid Cornwalli Arheoloogiaüksus ja eksperdid St. Andrewsi, Readingi ja Newcastle'i ülikoolidest läbi pinnase dateerimise, kasutades optilise stimuleeritud luminestsentsi (OSL) meetodit. Nad avastasid, et Kuningas Arthuri hall kaevati välja umbes 3000 eKr.

«Selle halli loonud inimesed kaevasid läbi Bodmini nõmme pinnase, kuni jõudsid lahtise graniidini, ja kuhjasid selle kokku, et luua need vallid,» selgitas Gossip vanuse mõõtmise protsessi. «Ja mida nad tegid meie kasuks, oli see, et nad matsid need väga iidsed pinnased vallide alla, mida me saime OSL-iks kasutada.»

Mis puutub müstilise monumendi nimesse, mis on seotud kuningas Arthuriga, siis peaaegu kindlasti pole sellel temaga midagi pistmist, arvestades, et Arthur seostub anglosaksi perioodiga 5. ja 6. sajandil pKr. Tegelikult pole isegi teada, kas ta üldse eksisteeris.

«Keskajal hakati Arthuri nime omistama igasugustele ebaharilikele paikadele, millest kohalikud tol ajal tõenäoliselt aru ei saanud,» selgitas Gossip. »See viitab sellele, et selle algne funktsioon oli selleks ajaks kadunud, kuid inimesed omistasid selle kuningas Arthurile, kuna Arthur seostus millegi müütilise ja võimsaga.»

Gossip lisas, et keskneoliitikumi perioodil, mis eelnes pronksiajale, hakkasid inimesed esmakordselt asuma samadesse kohtadesse ja looma piiratud alasid. «Arvatakse, et need on kogukondade kohtumispaigad, ehkki eriliste sündmuste tähistamiseks või tseremooniate läbiviimiseks,» ütles ta.