PILDID JA VIDEO Kunstnik Nan Goldini sõnavõtt vihastas Saksa poliitikuid: ta ei tea ajaloost midagi

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Kunstnik Nan Goldin pidas Neue Nationalgalerie muuseumis nii terava kõne, et kunstniku on hukka mõistnud mitmed poliitikud.
Kunstnik Nan Goldin pidas Neue Nationalgalerie muuseumis nii terava kõne, et kunstniku on hukka mõistnud mitmed poliitikud. Foto: Fabian Sommer/dpa via AP / Scanpix
  • Nan Goldin avas Saksamaal näituse, kuid üritus muutus kaootiliseks ja skandaalseks.
  • Goldin ütles, et tahab näitust kasutada platvormina, rõhutamaks oma vaateid seoses sõjaga.
  • Saksamaa kultuuriminister on üritusel toimunu pärast endast väljas.

Kunstnik Nan Goldin pidas Saksamaal oma näituse avamisel maha pika kõne, mida mõistavad hukka nii Saksamaa poliitikud kui meediaväljaanded. Goldini seisukohti nimetatakse ühepoolseks, samuti on kritiseeritud publikut, kes kaootilisel üritusel kooris hüüdsid.

80ndate pildiseeria «The Ballad of Sexual Dependency» poolest tuntud Goldin on kirglik aktivist ja mõjuvalt avameelne kunstnik, kes on oma töödes vaadelnud nii ootamatult vallandunud HIV-epideemiat kui ka metsikuid seksuaalsuhteid.

Goldinist valmis paari aasta eest portreefilm «Kogu ilu ja verevalamine», mis vaatles kunstniku võitlust Ameerikas leviva opioidikriisiga.

Kunstnik Nan Goldin ja režissöör Laura Poitras filmi «Kogu ilu ja verevalamine» esilinastusel.
Kunstnik Nan Goldin ja režissöör Laura Poitras filmi «Kogu ilu ja verevalamine» esilinastusel. Foto: Dave Allocca/StarPix/Startraksphoto.com/Cover Images

Häälekalt uimastite leviku vastu võidelnud Goldin on nüüd Saksamaal tähelepanu pälvinud oma Iisraeli puudutava sõnavõtuga, mille Goldin pidas oma ränd-fotonäitust esitledes.

«Ma otsustasin, et kasutan seda näitust platvormina, et rõhutada oma moraalset raevu seoses genotsiidiga Gazas ja Liibanonis,» tunnistas Goldin. «Mu näitus on nagu katse. Kui minu positsiooniga kunstnikul on lubatud oma poliitilisi vaateid väljendada nii, et mind ei tühistata, siis loomulikult sillutan teed teistele, et nemadki saaksid ilma tsensuurita kõnelda.»

Video Goldini kõnest, mille 70-aastane kunstnik pidas muuseumis Neue Nationalgalerie, on levima hakanud ka ühismeedias.

Kirjutades Goldini näitusest, on Saksa meedia juba Goldinile ette heitnud, et kunstnik kirjutas alla eelmise aastal Artforumis ilmunud kirjale, mis palus tungivalt kohest relvarahu Gazas.

Vastuoluline kiri, mida Goldin toetas, jättis mainimata Hamasi 7. oktoobri terrorirünnaku. Seetõttu väitsid mitmed Saksamaa väljaanded, et Goldini toetus sellele kirjale peegeldab kunstniku juudiviha.

Näituse avamisel peetud kõnes kinnitas Goldin toetust Gazale. «Sõna antisemitism on muutunud relvaks,» ütles Goldin sõnavõtus. 

«See on kaotanud tähenduse. Nimetades igasugust kriitikat Iisraeli suunas antisemiitlikuks, on sellevõrra raskem defineerida vägivaldset juudiviha ning selle vastu võidelda,» leidis Goldin.

Kunstnik Nan Goldin näituse avamisel Saksamaal.
Kunstnik Nan Goldin näituse avamisel Saksamaal. Foto: Stefan Boness/Ipon/SIPA

Seejärel tõi Goldin teemaks islamofoobia kiire tõusu, mida Saksamaa tema hinnangul eirab. «Antisemitismi muutumist relvaks kasutatakse selle riigi palestiinlaste kogukonna vastu. Ja nende vastu, kes selle kogukonna toetuseks välja astuvad,» märkis kunstnik.

«Rahvusvaheline Kriminaalkohus räägib genotsiidist. ÜRO räägib genotsiidist. Isegi paavst räägib genotsiidist. Aga meie ei tohi sellest sedasi rääkida. Kas teil on raske seda kuulda, Saksamaa?» lisas ta.

Oma kõnes palus Goldin nelja minutit vaikust Gaza nimel.

Saksamaa väljaanne Frankfurter Allgemeine Zeitung teatab, et kõne ajal kasutas muuseumi direktor Klaus Biesenbach võimalust rõhutada, et ta ei ole Goldini hoiakutega nõus. Küll aga kinnitas ta Goldini õigust oma arvamust avaldada. Goldinile anti kõnelemiseks peaaegu veerand tundi. Ajaleht nimetas kogu üritust kaootiliseks ja skandaalseks.

Kartmatu kunstnik Nan Goldin on korduvalt rõhutanud poolehoidu Palestiinale.
Kartmatu kunstnik Nan Goldin on korduvalt rõhutanud poolehoidu Palestiinale. Foto: Fabian Sommer/dpa via AP / Scanpix

«Meie jaoks pole Iisraeli õigus eksisteerida mingi küsimus. Hamasi rünnak 7. oktoobril juutide maale oli õel terrorirünnak, mida ei saa kuidagi õigustada,» kostis Biesenbach. «Samal ajal võime kaasa tunda Gaza sektori ja Liibanoni tsiviilisikutele, kelle kannatusi tuleb meeles pidada.»

Kui Goldin ja Biesenbach rääkisid, lehvitasid mõned osalejad Palestiina lippe. Biesenbachi peale karjuti, kui ta kõneles. 

Goldini kõne järel on hakanud teravaid kommentaare andma Saksa poliitikud, sealhulgas kultuuriminister Claudia Roth, kelle sõnul näitas Goldini kõne kunstniku äärmiselt ülepoolset suhtumist Iisraelisse.

Saksamaa kultuuriminister Claudia Roth.
Saksamaa kultuuriminister Claudia Roth. Foto: Michael Kappeler/dpa via AP) NYPK520

Roth mõistis hukka ka protestijate käitumist sel sündmusel, kui Klaus Biesenbachi sõnade vaigistamiseks hüüti kooris «Vabastage Palestiina!». Rothi sõnul on selline käitumine lubamatu. «See on rünnak muuseumile ja kultuuritööle. Mõistan seda kõige karmimalt hukka,» ütles riigi kultuuriminister, kes oli avamisel isiklikult kohal.

Berliini kultuuriminister Joe Chialo ütles, et Goldin ei tea ajaloost midagi.

Tagasi üles