Keeleeksperdid valisid välja aasta tähtsaima sõna, mis kirjeldab ohtlikku moodsat «haigust»

Tühja sisu sirvimine nutitelefonis põhjustab ulatuslikke kognitiivseid probleeme, mille kirjeldamiseks on noorsugu välja mõeldud huvitava sõna. Foto: Helena Dolderer/dpa

• Aasta sõna kirjeldab üht moodsat probleemi, mis on seotud tarbimisega.
• Ameerikas on seda probleemi hakatud isegi ravima.
• Uudsena mõjuvat terminit kasutas esimest korda 19. sajandil Henry David Thoreau.

Oxfordi inglise keele sõnaraamatut välja andev Oxford University Press valis välja aasta sõna. Kuna see sõna kirjeldab üht «haigust», mida paljudes inimestes kaasajal täheldada võib, on selle sõna kasutamine tänavu 230% võrra kasvanud.

Oxford University Press on aasta sõna valimiseks töötanud hoolikalt välja kindla meetodi. Lisaks sellele, et korraldati hääletus, millest võttis tänavu osa 37 000 inimest, lähtuti ka avalikust kommentaarist ning tehti analüüs Oxford University Pressi keeleandmetele.

Aasta sõnaks valiti «ajumäda» ehk «brain rot»​ - termin, millega kirjeldatakse mõistuse hääbumist tühiste ja vähest mõttetegevust nõudvate materjalide tarbimise tõttu.

Kõige enam tabab niinimetatud ajumäda inimesi, kes kulutavad suure osa ajast nutitelefonis mõttetut sisu tarbides või ühismeediat kerides, ilma et nad selle käigus midagi mõtleksid. Näiteks kasutavad noored seda sõna, kirjeldamaks eakaaslasi, kes on üles kasvanud tahvelarvutit kasutades ning seetõttu kehvade kognitiivsete võimetega.

See suupärane sõna on muutunud lõppeval aastal eriti populaarseks, kuid seda kasutati esimest korda juba enam kui sajand tagasi. Nimelt leiab väljendi «brain rot»​ Henry David Thoreau kuulsast teosest «Walden ehk elu metsas»​, kus Thoreau kirjeldab ajumädana inimeste harjumust eelistada lihtsaid ideid keerulistele ideedele.

Henry David Thoreau räägib niinimetatud mõistuse taudist oma kuulsas teoses «Walden ehk elu metsas». Foto: akg/North Wind Picture Archives / Scanpix

Kuigi kaasaegses maailmas on kõige selgem tõlkida «brain rot»​ ajumädaks, on «Waldeni»​ eesti keelde pannud Erkki Sivonen otsustanud kasutada sõnu «mõistuse taud». Thoreau lause kõlab nõnda: «Kas ei võiks keegi samal ajal, kui Inglismaa üritab tõrjuda kartulitaude, üritada tõrjuda mõistuse taude, mis on levinud hoopis laiemalt ja toovad kaasa saatuslikumaid tagajärgi?»

Niinimetatud ajumäda näol ei ole tegemist kujundliku naljaga, mille moodne inimene on niisama välja mõelnud. Meditsiinivaldkonnas on märgatud, et lihtsameelse sisu üleliigne tarbimine võib tõesti avaldada negatiivset mõju inimese mõistusele. Ameerikas on juba hakatud ajumäda vastu ravi pakkuma.

Sümptomitena kirjeldatakse vaimset udu, apaatsust, vähenenud tähelepanuvõimet ning kognitiivsete võimete langust. Selle põhjustajateks nimetati lõputut telefonis kerimist ning ühismeediasõltuvust.

Oxford Languagesi president Casper Grathwohl ütles, et ajumäda kirjeldab üht virtuaalse elu selget ohtu ning peegeldab, kuidas inimesed eelistavad oma vaba aega veeta. «Minu jaoks on paeluv, et selle sõna on omaks võtnud Z-põlvkond ja Alfa-põlvkond. Nad on seda sõna levitanud ühismeediakanalites - samades kohtades, mis ajumäda põhjustavad,» märkis ta ning lisas, et see näitab noorsoo kalduvust irooniale.

Võistlustulle sisenes veel mitu moodsat sõna, nende seas «lore» (faktide ja taustainfo kogum, mida on vaja tunda millegi mõistmiseks)​, «romantasy» (kirjandus, mis kombineerib fantaasiat ja romantikat) ja «slop» (tühine sisu, mida toodab tehisaru).