Ekspert: ERMil on eeldus saada publikumagnetiks

David Fleming Foto: Margus Ansu

Eesti Rahva Muuseumil on head kogud ja head väljapanekud, kuid rahvusmuuseumile ebapiisavad hooned, leiab Briti muuseumiekspert ja Liverpooli Muuseumide direktor David Fleming, kes pidas ERMi aastakonverentsil peaettekande.

Teid tutvustatakse kui meest, kes muutis Liverpooli muuseumid väga populaarseks ja kes kümne aastaga kolmekordistas külastajate arvu. Kuidas te seda tegite?

Peamine on väärtustada iga külastajat. Kui soovid ligi tõmmata suurt ja mitmekesist publikut, tuleb luua muuseum, mis oleks ligitõmbav peredele: väikestele lastele, suurtele lastele, täiskasvanutele. Seda selle asemel, et keskenduda ainult ühele rühmale või sellele, mida su ülikoolikolleegid peavad tähtsaks, akadeemilisele poolele.

Inimesed arvavad mõnikord, et peredele ligitõmbav tähendab vähem intelligentne, kuid see pole tõsi. See tähendab hoopis, et tuleb väga targalt tegutseda. On väga keeruline luua midagi sellist, mida 10-aastased lapsed tõesti hindavad. Pole kerge luua õpetlikku ja harivat muuseumi, kuid on lihtne luua Disneylandi.

See on mõnikord vanemate muuseumitöötajate hirm, et korraliku väljapaneku asemel tehakse Disneylandi. Kuidas kirjeldaksite erinevust hea nüüdisaegse muuseumiväljapaneku ja n-ö Disney-väljapaneku vahel?

Disneyl pole mingit hariduslikku väärtust, ainus, mida saab õppida, on, et prints päästab printsessi. Muuseumil on tähendusrikkust ja rohkem teemasid, muuseum ei saa olla arutu meelelahutus.

Inimesed satuvad mõnikord segadusse, sest 7- või 10-aastase lapse paelumiseks peab kasutama võtteid, mis näivad lõbusad, mis nõuavad interaktiivsust ja tehnoloogiate kasutamist. See näib Disney ja tekitab esmapilgul küsimusi, mis on sellise väljapaneku hariduslik väärtus.

Muuseumid rajanevad siiski teadmisel ja uurimistööl. Aga sageli, liiga sageli on muuseumide avalikku palet kujundanud tõsine teaduslikkus, millega suhestub väike osa rahvast. Raske ülesanne on teadmine esitada selliselt, et seda hindab ka avalikkus. Vaja on nutikust ja läbimõeldust.

Muuseumi edu ei saa siiski mõõta üksnes külastajate arvuga.

Loomulikult mitte. Kõik rajaneb ju teadusel, mõttetööl ja planeerimisel. Edu ei tule kergelt, kuigi siis, kui publik leiab tee muuseumisse, võib see kõik näida kerge. Just niisamuti, nagu hea televisioon või hea ajaleht on kergesti mõistetav, aga seda luua ei ole lihtne.

Kuidas te veensite muudatuste vajalikkuses oma Liverpooli kolleege?

Nad teadsid, et publikut käib liiga vähe, aga nad ei teadnud, miks. Tutvustasin oma analüüse ja nad uskusid. Kui ma alustasin, käis Liverpooli muuseumides 700 000 inimest aastas, seitsme aastaga jõudsime seatud eesmärgini, mis oli kaks miljonit külastajat aastas, aga me ületasime selle eesmärgi suurelt. Me näitasime, et muuseum saab olla populaarne ja intelligentne samal ajal.

Mida Liverpooli Muuseumid tutvustavad?

Muuseume on kaheksa ja need on pühendatud erinevatele teemadele. Meil on akvaarium, planetaarium, dinosaurused, laevad, teadus, kunst, etnograafia, kunst – väga lai spekter.

Me oleme sihiks võtnud, et Liverpooli piirkonna inimesed käiksid muuseumis sageli ja leiaksid alati midagi uut.

Sageli arvatakse, et muuseumid on turistidele.

Ma pole sellega üldse nõus. Pigem on nii, et mõned muuseumid on turistidele, mõned peaaegu üdini, aga enamik siiski ei ole. Minu juhitavatel muuseumidel on hariduslik väärtus naabruskonnas elavatele inimestele, see on meie peamine eesmärk.

Muidugi oleme ka turistide üle õnnelikud. Arvan, et Londoni ja Edinburghi järel on Liverpool meil kolmas enim külastatud välisturistide sihtkoht. Muuseumide ülalpidamise eest maksab kohalik rahvas, seega on kohalike huvid esikohal ja turistide vajadused teisel kohal, aga nende toodud raha on majandusele kindlasti väga tähtis.

Eesti Rahva Muuseumil oli eelmisel aastal 117 000 külastajat, mida teha, et publiku hulka kahe- või isegi kolmekordistada?

Ma tean, et teil on plaanis ehitada uus muuseum. See on kindlasti väga vajalik, sest praegune olukord ilmselgelt ei ole rahvusmuuseumile adekvaatne.

Siinsed väljapanekud on muljetavaldavad, aga need nõuavad palju rohkem ruumi ja palju paremat ruumi. Kogudes on veel väga palju, mida peaks kindlasti näitama.

Uus muuseumihoone ise oleks tohutu mõjur. Oma vestluste põhjal siinsete kolleegidega olen ka veendunud, et nad saavad väga hästi aru, kuidas kujundada muuseumile suurt ja mitmekesist publikut. Kaasamine ja praegused näitused on selle suurepärased tõestused. Nad saavad aru, et tuleb olla ligitõmbav nii lastele kui täiskasvanutele, nad mõistavad hariduslikke väärtusi.

Usun, et uue muuseumihoone valmimisel hakkaks külastajate arv kasvama väga kiiresti.

ERMi uus maja on kahtlemata erakordselt kallis ja mitte kõik eestlased ei taju, miks on vaja seda kulutust teha.

Muidugi on see suur investeering. Me kulutame pidevalt raha raudteedele, maanteedele, sadamatele, büroohoonetele, kaubanduskeskustele – kokkuvõttes tulevikku investeerimisele.
Nüüdisaegsel Euroopa rahval peab olema mitmesuguseid kultuurirajatisi, kui ta soovib, et teda võetaks kultuuriliselt tõsiselt.

Ma olen nõus, et pole hädavajalik omada kalleid hooneid, aga kui te suudate neid lubada, on neist suur abi.

Hiljaaegu ehitasime Liverpooli uue muuseumi, see maksis 85 miljonit eurot – sama palju kui ERM. Seal on vähem kui aastaga käinud pea miljon külastajat. Me oleme Londonist 200 miili eemal, linnas on 400 000 elanikku. Tartust suurem, aga mitte suurlinn.

Uus hoone annaks uue alguse, võimaldaks luua 21. sajandi muuseumi. Vanades majades on keeruline luua nüüdisaegset asjakohast keskkonda, nende ruumijaotus ei ole enamasti sobilik, nende ülalpidamine on kallis.

See maja, kus me praegu räägime, endine raudteelaste klubi, on selge tunnistus, et midagi tuleb muuta. Poliitikud peaksid selles küsimuses kiiresti tegutsema.

Mis oleksid need väga head etnograafiamuuseumid, mida te Euroopas soovitaksite vaadata?

Arvan, et kaks maailma parimat ei asu üldse mitte Euroopas, vaid Austraalias Canberras ja Uus-Meremaal Wellingtonis. Need muuseumid aitavad kujundada sealseil noortel rahvastel oma identiteeti. Oli palju põhjusi, miks need muuseumid loodi, aga nende hulgas oli prestiiž, haridus ja turism.

Euroopas kalduvad parimad olema pigem kunstimuuseumid. Minu lemmikud kipuvad olema linnade muuseumid, kuid head rahvusest jutustavad muuseumid on haruldased. Usun, et kui Eesti ehitab ERMi, hakkab see kuuluma maailma parimate hulka.

David Fleming

•    endine Briti Muuseumiühingu president, 2002 valiti ta Briti mõjukaimaks muuseumiinimeseks

•    praegu on ta Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu juhatuse liige, muuseumiproduktsiooni alakomitee president ning mitmete kultuuripärandi ja UNESCO komiteede liige