Kunstimuuseum ostab 10 000 euro eest briti kunstniku töö

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fiona Sheppardi teos «Näpatud suudlus»
Fiona Sheppardi teos «Näpatud suudlus» Foto: Eesti Kunstimuuseum

Kultuurkapital eraldas 10 000 eurot briti arhitekti Fiona Sheppardi Kadrioru ajaloost rääkiva töö «Näpatud suudluse» soetamiseks Eesti Kunstimuuseumile.

«Fiona Sheppard on briti arhitekt ja «Näpatud suudlus» oli tema diplomitöö mainekas Bartletti Arhitektuurikoolis,» rääkis Kadrioru kunstimuuseumi direktor Kadi Polli. 2005. aastal tunnistati see teos ka kooli parimaks lõputööks.

Muuseumijuhi selgituse kohaselt on «Näpatud suudluse» näol tegemist otseselt Kadrioru lossi ajalooga suhestuva teosega, mis fiktiivse 18. sajandi armastusloo, Peeter I, Katariina I ja Villiam Mons’i armukolmnurga, kaudu analüüsib arhitektuurse ruumi emotsionaalseid väärtusi.

Polli sõnul oli Eesti Kunstimuuseum huvitatud teose omandamisest tervikprojektina (st makett + graafiline materjal, mis avab teose tegeliku sisu ja tausta) ja püsivast eksponeerimisest Kadrioru lossis. «Noore briti arhitekti teos on teravmeelne, aktuaalne ja lisab Kadrioru ekspositsioonile kaasaegsust ja rahvusvahelisust, sidudes ajaloo, muuseumi ning tänase arhitektuuri tegevusväljad,» toonitas muuseumijuht.

Eesti Kultuurkapital pidas võimalikuks toetada Fiona Sheppardi teose ostmist 10 000 euroga ning läbirääkimistel autoriga osutus see sobivaks hinnaks.

Polli sõnul oli «Näpatud suudluse» rahvusvaheliselt küsitud alghind tegelikkuses kaks korda kõrgem, kuid Sheppardi jaoks sai oluliseks teose eksponeerimine teda algselt inspireerinud Kadrioru lossi. Eesti kunstipublik näeb «Näpatud suudlust» püsivalt alates järgmise aasta jaanuarist Kadrioru kunstimuuseumi vestibüülis.

Teose installatiivset osa – klavessiini, mille seest paistab Kadrioru lossi makett – eksponeeriti Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatornäituse Flirt11 raames Kadrioru lossi peasaalis. «Tegemist oli populaarse objektiga, mis võimaldas publiku osalemist ja pakkus meeleoluka personaalse vaatenurga lossi ajaloole/arhitektuurile,» sõnas Polli.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles