MÖLL OKSJONITEL ⟩ Eesti kunsti müüdi 3,76 miljoni euro eest ning ühe teose haamrihind tegi kuuekohalise hinnarekordi

Tiit Pääsuke oli müügisumma mõttes kõige edukam kunstnik tänavustel kevadoksjonitel. Siin on tema teos «Part», mis tõusis 87 000 euro suuruse haamrihinnani. Foto: Stanislav Stepashko

Kevadine kunstioksjonite hooaeg nii Eestis kui rahvusvaheliselt on lõppemas. Kui 2024 aasta tõmbas globaalne kunstiturg kokku 12%, siis 2025 paistab minevat samas tempos – väga suuri tehinguid ning hinnarekordeid ei tehta, kuid siiski on mõned üllatajad.

Kunstiturg on alati muu majanduskonjunktuuriga pisut teist sammu käinud, kuid ilmselgelt üldine sentiment mõjutab ning omad lainetused on sellelgi. Koroonapandeemia järgne optimistlik turg on asendunud kobarkriiside ja määramatusega. Kunstituru, ennekõike esmaturu (teos on müügis esimest korda), suur eelis on vabadus inflatsioonist ja intressimääradest, sest kunstnike individuaalsed karjäärikõverad sellest ei sõltu. Väga head kunsti tehakse ka väga halbadel aegadel.

Kunsti järelturg on ühiskondlikele protsessidele tundlikum ja seda just pakkumise poole pealt – segastel aegadel tippteoseid müüki ei paisata – oodatakse lihtsalt paremaid. Ka Eesti kevadistel kunstioksjonitel kuuekohalisi alghindasid ei olnud ja haamrihind tõusis kuuekohaliseks vaid ühel teosel – Tiit Pääsukese «Rahvariie III», mis tõusis 133000 eurose haamrihinnani. Tema teinegi teos «Part» tõusis 87000 euro suuruse haamrihinnani, mis tähendab, et kevadoksjonite kõige edukam (müügisumma mõttes) autor on oma eluajal järelturul väga hinnatud.