Allikmaa: filmide vabalevi sõltub autoriõigustest
30. aprill 2012, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusringhäälingu juhi Margus Allikmaa hinnangul tuleb enne Eesti filmide tasuta kättesaadavaks tegemist lahendada autoriõiguste ja koopia kvaliteediga seonduvad küsimused. Praegu pole Eestis sellist skannerit, mis suudaks teha korralikku koopiat.
«Ma arvan, et rahvusringhäälingu poolt see seisma ei jääks ja meie poolt ei tekiks mingit probleemi. Meie oleme valmis need netti tasuta välja panema,» kommenteeris ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa tänases Postimehes väljakäidud ideed teha kõik Eesti filmid internetis tasuta kättesaadavaks. Samas möönis Allikmaa, et enne seda tuleks paljusid üksikasju täpsustada. «Meie oleme ainult produtsendiõiguste omanikud, aga siin on terve rida autoriõigusi. Ma ei tea, mida esitajad selle ettepaneku kohta ütlevad,» sõnas Allikmaa.
Justiitsministeeriumist öeldi, et autoriõiguse seaduse kohaselt tuleb kaitstud teose mis tahes kasutamise eest maksta õiguste omajatele õiglast tasu. «Nimetatud ettepanekut saab seega kaaluda vaid juhul, kui leitakse riigieelarvelised vahendid õiglase tasu maksmiseks. Sisuliselt on siin tegemist kultuuri rahastamise projektiga,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja.
Koopiate kvaliteet
Ka tuleks enne filmide internetti ülespanekut lisaks autoriõigustele otsustada nende digiteerimise küsimus. Koopiate tegemine ei ole Allikmaa sõnul nii lihtne, et piisab vana filmi masinasse panemisest, sest reeglina tahavad nad mingit restaureerimist saada. «Kas lihtsalt võetakse ära kripsud- krõpsud ja aetakse heli sünkrooni või hakatakse restaureerima, nagu paljude filmidega juba on tehtud, kus kõik värvid määratakse uuesti ja tehakse tõeline värskendus,» selgitas Allikmaa. Kui vanad filmid lihtsalt digiteerida, siis peaks tänase tööjõuga hakkama saama viie aastaga.
«Ilmselt selleks, et neid kvaliteetselt välja panna, on rohkem aega ja energiat tarvis,» arvas ringhäälingu juht.
Allikmaa kinnitusel on arvuti- ehk madala resolutsiooniga koopia tegemine väga lihtne ja selline seade on ERRil ka olemas. «Aga kui keegi tahab seda kas või kodukinos vaadata, siis juba sellest lihtsast koopiast ei piisa,» tunnistas ta.
Pole tehnikat
Samas pole Eestis ühtegi masinat, mis võimaldaks näiteks 35 mm filmist teha kvaliteetse koopia. «Digikoopia, mida Eestis olevad masinad võimaldaksid teha, ei küüni poolt ka selle filmikvaliteedini,» tunnistas Allikmaa. Ta lisas, et selleks peaks olema minimaalselt 4K-skanner.
«Meil oli plaan see soetada, kalkuleerimisel oli kas osta äge skanner või osta midagi sellist, mis rahuldab telekvaliteeti. Kui me selle otsuse pidime tegema, siis see vahe oli täpselt neljakordne, üks maksis kaks ja teine kaheksa miljonit,» rääkis ERRi juht ja lisas, et kuna nende ülesanne on telekoopiaid pakkuda, siis osteti odavam.
Allikmaa arvates oleks otstarbekas osta ühiselt ja kultuuriministeeriumi utsitamisel üks korralik skanner. «Tuleks osta üks ja korralik ja sealt kõik filmid läbi lasta,» kinnitas ta. Kindlasti peaks selles projektis kaasa lööma Eesti Filmiarhiiv, kuigi digiteerimist vajavaid filme on ka mujal muuseumides ja raamatukogudes tallel.