Kultuurisoovitused

Lang vahetab teatrite raha jagamisel ametnikud asjatundjate vastu

Tühi teatrisaal.

FOTO: Margus Ansu/ Postimees

Kui seni oli riigi poolt teatritele mõeldud raha jagamist nõustavas komisjonis kolm kultuuriministeeriumi ametnikku, siis nüüd plaanib kultuuriminister Rein Lang nende asemele leida hoopis teatriala asjatundjad.

«Seadus ütleb meile ette, et selles komisjonis peab olema vähemalt kolm kultuuriministeeriumi ja üks rahandusministeeriumi esindaja, lisaks tööandjate ja –ettevõtjate esindajad. Nüüd on minister öelnud välja, et ministeeriumi esindajad ei pea olema ametnikud,» selgitas kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil.

Kultuuriminister sooviks ametnike asemele sellesse komisjoni saata teatriala professionaalid, samas ei tohi asjatundjad olla seotud ühegi teatriga, näiteks olla mõne teatri nõukogus. «See on keeruline ülesanne leida teatrivaldkonnaga seotud inimesi, kes ei ole ühegi teatriga seotud,» tunnistas asekantsler ja lisas, et mõned nimed on siiski juba välja käidud. Ka lepiti eilsel kohtumisel kokku, et teatrid saavad ise teha ettepanekuid, kes need asjatundjad võiksid olla. Kes need asjatundjad on, selgub järgmisel nädalal.

Teise uuendusena on kavas kaasata sellesse komisjoni lisaks põhiliikmetele ka vastava valdkonna eksperte. «See nimekiri on päris pikk, et kui on vaja hinnata lasteteatrit või on Vanemuises ballett, siis selleks on terve rida inimesi, kellelt küsitakse hinnangut, sest ega need üheksa inimest pea kõike teadma,» sõnas Siil.

Kui seni esitasid teatrid aastaseid loomingulisi plaane, siis edaspidi tuleb neil välja tulla kolme aasta kavadega.

Uue korra kohaselt ei tohiks riigipoolne osalus teatri eelarvest moodustada enam kui kaks-kolmandikku ning katma vähemalt ühe-kolmandiku. «Iga teater peaks vähemalt kolmandiku eelarvest tooma mujalt, on see omavalitsus, piletitulu või sponsorid. Kui oled omavalitsuse teater, siis saadki sealt kolmandiku ja ei peagi riigilt rohkem saama,» selgitas asekantsler. Siil möönis, et kui tegu pole omavalituse teatriga, siis ilmselt on riigipoolne toetus suurem.

Asekantsleri sõnul mahtus 2010. aastal juba valdav enamus Eesti teatritest selle ühe- ja kahe-kolmandiku  vahele ning see suuri muutusi see kellegi jaoks kaasa tooma ei peaks. «Kui sul on hoone ja riik peab selle hoone omamist mõistlikuks, siis sa saad ka potist rohkem raha, nagu see ka täna on olnud. Kui riik ei pea maja omamist oluliseks, siis ei pea.»
 

Tagasi üles