:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
/nginx/o/2012/05/30/1138102t1haa28.jpg)
Mullusuvise Rabarocki teise päeva alguses tuli lavale üks bänd. Kuigi suur osa muruplatsil vedelenud festivalikülastajaid olid veel eelmise päeva mürglist mölluvõimetud, hakkas iga minutiga üha enam jalgu laval keevitajate rütmis tatsuma.
Nevesise plaat lõpuks valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õige pea olid peale lava ees rokkivate tõsiusklike fännide kaasa haaratud ka kõige väsinumad murul peesitajad ja kontserdi lõppedes poleks arugi saanud, et kell alles napilt lõunast üle tiksus.
Kui minu kõrval rokkinud sõber küsis, kes need sellid olid, vastasin rahulolevalt: «Nevesis!» Kui aga sama pärija kähises, et see plaat tuleb küll osta, kehitasin nõutuna õlgu ja nentisin: «Neil vist pole veel plaati!»
Nüüd, sutsu vähem kui aasta aega hiljem, andis rokikvartett läinud reedel Rock Cafes oma esimese kauamängiva esitluskontserdi.
Liiga kaua tehtud kaunikese ilmumise puhul otsustas siinkirjutaja Leedu suvalise bussipeatuse järgi nime saanud bändi laulja Janno Reimi külla kutsuda, et veidi rokijuttu ajada.
Ka välimuselt mitte üks raas maailma rokikuulsustele alla jääv Janno ohkas sügavalt, kui pärisin, miks 2010. aastal kohe-varsti ilmuma pidanud plaat tookord välja tulemata jäi.
«Tahtsime vahepeal fänne veidi juurde koguda. Kogusime ka raha ja julgust, et see esimene märk korralikult maha lüüa. Lood said pisut aega marinaadis mahla koguda,» vastas ta üsna poliitikute kombel.
26. mail poelettidele jõudnud debüütplaati «Nevesis» (üllatus-üllatus) tuli küll kaua oodata, kuid tegijad jäid tulemusega rahule – üheksa pala energilist rokkmuusikat on meeste sõnul just paras hulk esimese albumi jaoks. Tempokate lugude vahepaladena kuuleb vabamat jämmimist, kohati isegi psühhedeelset kulgemist, tekstides eneseiroonilist huumorit, kuid ka tõde.
Kõik lood said sisse mängitud live’is, mistõttu saab plaadi soetaja kuulda seda päris Nevesist. «Live’is mängimine andis asjale väga eheda fiilingu ja soundi! Tuli selline vahetu ja aus plaat. Küte!» märkis Janno rahulolevalt.
Kuigi poolnaljaga on kohalikel stoner rock’i kuningatel (ise nad end küll liigitada ei taha) eesmärgiks seatud Laur Teärist ja Lady Gagast rohkem plaate müüa, ei hakka nad oma poeedu ennustama, kuna plaadimüük on praegu kõigil võrdlemisi nigel.
Kuid siiski, praegusel ajal, mil uksest-aknast pressivad sisse Getter Jaani ja Koit Toome, kelle muusika on Nevesise omast umbes sama erinev nagu elektrikitarr trianglist, usub Nevesis, et eestlane on rokirahvas.
«Kõik eestlased on rokisõbrad! Osa inimesi võib-olla lihtsalt ei tea seda veel. Meie üritame igal juhul kõigest jõust abiks olla,» märkis hiljuti 30. sünnipäeva tähistanud Janno.
Üheks Eesti parimaks live-bändiks peetav kollektiiv ise endale sellist tiitlit omistada ei taha, sest häid kollektiive olevat Eestis päris palju. Ühte võivad kõik neli meest, käsi südamel, vanduda: kui juba laval ollakse, siis end tagasi ei hoita.
«Meie arvates on see muusikasoorituse mõõtmine ja medalite jagamine üsnagi kahtlane värk, aga tõsi on see, et Nevesis annab igal kontserdil endast absoluutselt kõik!» ütles Janno. «Igasugune muu suhtumine poleks publiku ega ka enda vastu aus.»
Aga kuidas on elu lava taga? Tavalisele muusikasõbrale seostub rokimehe elu meeletute pidude ja naistehordidega…
«Bensiin on praegu hirmus kallis, sellepärast vist paljud naised ei saa alati kohale tulla,» muigas Janno, kuid tõdes, et pidudele eksivad nemadki ära. «Alati ei jaksa kohal olla, aga tihtipeale see ikka õnnestub. Hämmastav... Meil on palju väga ägedaid sõpru ja tuttavaid, kellega lihtsalt tahaks pidevalt vaba aega raisata.»
Kujunegu plaadi läbimüük milliseks tahes, tänapäeval südamest rokkimisega naljalt ära ei ela. Nii õpetavad kitarrist Erki Reim ja trummar Ken Koemets muusikakoolis lastele pillimängu, bassimees Bert Järvet veab kultuuriprojekte ning Janno restaureerib aknaid ja käib vabadel õhtutel koos vennaga akustilisi kontserte andmas.
«Ainult rock’n’roll’ist äraelamine on meie jaoks hetkel veel selline roosa või isegi natuke oranžikas unistus,» tunnistas Janno ja kinnitas, et seni on kõik bändiga teenitu investeeritud tagasi ainult ja ainult muusikategemisse. Kas otseselt või kaudselt.
Ilmselt saaks ainult põhitegevusele keskenduda siis, kui õnnestuks kodumaa tolm mõneks ajaks jalgelt pühkida ja end piiri taga proovile panna.
«Tegelikult proovimegi väljaspool riigipiire midagi korda saata. Kangutame uksi siit-sealt ja suveks on töös erinevaid plaane, kuid nendest ei tahaks rääkida enne, kui kõik asjaolud selged,» arvas Janno.
Plaat
«Nevesis»
Nevesis
Horror Terror Records
2012