Mõrv pulmas – Eesti krimilugu teatris

Rita Raave ja Liisu Krass.

FOTO: Pulm

Noored lavastajad, tegelikult küll alles Viljandi kultuuriakadeemia 9. lennu näitetudengid Adeele Sepp ja Marika Palm teavad, et Eestis armastatakse krimkasid – vähemalt telekast vaadata.

Nemad ise ei jäta küll ühtegi «Hercule Poirot’» osa vahele. Nii nad küsisidki endilt: kui paljusid haarab hasart detektiivina lahendada keerulisi mõistatusi, siis miks näeb teatris krimkasid nii häbiväärselt vähe?

Võiks öelda, et küsitud ja tehtud, sest juba 8. juunil esietendubki neidude eestvedamisel Õisu mõisas Eesti oma krimka «Pulm» – autor Kaur Riisma ja laval lavastajate kursakaaslaste kõrval ka Rita Raave, Merilin Kirbits, Allan Kress.

Sepp ja Palm määratlevad lavastust osalusteatrina, sest «Pulm» peaks tekitama publikus tunde, et nad on otse kriminaalsete sündmuste keerises. Veel enam, ka publik on kahtlusalune.

Koolivälise tööna lavale jõudev «Pulm» on neidude ühislavastus. Ühiselt tegemist põhjendavad nad sellega, et teater on ju alati dialoog, kollektiivne kunst. «Leiame, et tänapäeva teatritegemise vormid ei vaja tingimata diktaatorlikku ühe-mehe-lavastamist, vaid on ideaalsemal juhul rajatud koostööle ning vestlusele.

Kaks lavastajat ei tähenda tingimata, et üks tegeleb astumisega ja teine rääkimisega. Näeme ennast kui sümbioosi kunstnikust ning lavastajast – ühes kohtub teine,» lausuvad Sepp ja Palm vastuseks.

Kumbki lavastajatest pole täisealistena pulmas käinud. Marika Palm küll kolmeaastase põngerjana pidi lilleneiut kehastama, kuid vahetult enne suurt ja oodatud päeva jäi ta haigeks. Selle asemel et pulmas ennast printsessina tunda, istus tema kodus ja nuttis suures ahastuses.

«Mitte et nüüd lavastus «Pulm» oleks meie veider viis, kuidas maandada igatsust pulmakutse vastu. Aga võib-olla natuke on ka.»

Tagasi üles